Vigadest õpitakse! Lepi sellega mida ei saa muuta! Unusta ja andesta! Kes kannatab, see kaua elab. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. Igasugu tarkusi ja targutusi on kaotuste ja vigade ja raskuste teemal.
Olen minagi kogenud kaotusi: võistlustel vigu tehes, hobuseid käest andes, usaldust kaotades, inimestest eemaldudes, ohvriks jäädes, ... Ja enamasti eelneb kaotusele pikem piinlemine või vastutuult punnitamine.
Õiges suunas tehtud teod kulgevad iseenesest - ei ole vaja sitta pilpa peal kaasa tassida, ei ole vaja läbi ussi m-i edasi pungestada, ei ole vaja ennast vägistada.
Aga me kõik teame, et elus ruulivad võitjad. Neil pole tulnud kunagi kaotusekibedust tunda.(?) Nad lähevad läbi elu nagu sead läbi rukki, kahetsuse ja kartuseta, mõnuga ja isetahtsi.
Kuidas siis sead jõuavad sellele õigele põllule või parematele jahimaadele enne kui elu otsas. Ma arvan et selleks on vaja head haistmist, head nina. Ja loomulikult nälga. Nälg peab olema piisavalt suur selleks, et võtta risk sattuda külas koerte või jahimeeste kätte. Samas, kui karjas liikuda tuleb valida välja põld, mis on piisavalt suur, et kõigile jätkuks. Nälg paneb tegutsema, nina näitab suuna kätte. Nälg on inimeste maailmas tegutsemistahe, lühemalt lihtsalt tahe. Mõnda inimest taob saatus maasse nii palju kordi selleks, et õpetada seda inimest nägema. See inimene pole aru saanud, et suund on vale. Kui inimene ei suuda näha oma tegude rolli tekkinud vigades siis pole ta ka valmis suunda muutma. Asi ei pruugi olla üldse inimese ambitsioonide suuruses, ega ka tema isiksuses, vaid kohas, kus ta ennast realiseerib.
Kaotused tulevad sellest, et mängitakse valesid mänge või vale partneriga. Kujutage ette siga, kes üritab puu otsa pesa ehitada. Või ööbikut, kes üritab mudas püherdada ja kartuleid välja tõnguda. Kujutage nüüd siga ja ööbikut ühiseid plaane tegemas. Kui sul hobusega ei klapi, siis pead küsima kas oled õige hobuse seljas ja kas suund on õige. Kui sa saad seedehäire või kui tuju on pidevalt paha, siis ka see on peidetud vihje selle kohta, et oled osaline vales mängus.
Mängi neid mänge milles sina oled võitja!! Käituge nagu sead - võtke mida süda lustib, tuhnige kõik üles ja sittuge täis. Teised sead ei pane seda üldse pahaks. Need, kes pahandavad on kas ööbikud, konnad, liblikad vms. lojused. Kui tahad nendega ühte jalga astuda, siis pead neid loomulikult kuulama.
Kui midagi on valesti siis ei piisa selle eitamisest, asju tuleb muuta. Aga kuidas?
Kui tekib viga, siis selles on alati süüdi ratsanik. Vale otsus, vale eeldus, vale aeg, vale hobune, vale võistlus jne.
Head haistmist!
