Still doing it

Nüüd siis selle osa juurde, kus "sitt juba ventilaatorit tabanud oli" ehk mina ebaseaduslikult vallandatud. 

30.sept "vormistati" mind ära. Saatsin Tarmole asjaliku kirja selle kohta, kus mainisin paljusid Töölepinguseaduse punkte, mida sellise asjade vormistamisega rikutud oli, kuid loomulikult ei saanud see vastust.

Mõne aja pärast pöördusin firma Ratsasport nõukogu poole, et saada teada, kas nemad aktsepteerivad firma juhataja sellist käitumist. Niisiis saatsin 26.10. 2010 emaili järgnevatele kodanikele: Peeter Tohver, Oliver Kruuda, Heiti Hääl, Peter Lind, Rain Tamm, Peeter Raid ja  Siim Nõmmoja:

Pöördumine OÜ Ratsasport nõukogu liikmete poole‏

Olen Lars Uus, Veskimetsa Ratsakeskuse treener. Minu tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult väidetavate vastuolude tõttu OÜ Ratsasport kollektiiviga. Vallandamise põhjused on otsitud. Ootan enda tööle ennistamist ja juhataja tööle hinnangu andmist.

Tundes muret OÜ Ratsasport senise ja edasise käekäigu pärast, palun hinnata firma juhataja Tarmo Kutsari tegevust/tegevusetust majanduslikust-finantsilisest aspektist: kulude kokkuhoiu nime all firma tulude sihilik vähendamine, põhitegevusele kahjulike otsuste vastuvõtmine  ja otsesed seaduserikkumised. Majanduslikku kahjut kirjeldavad punktid on osaliselt seotud minu vallandamisega, samas on ka üldisi puudujääke.

Juba tekitatud kahju:

1)      Minu töötasu osaks olnud erisoodustuselt 2 aasta jooksul tulu- ja sots.maksu tasumata jätmine. Arvatav tekitatud maksuvõlg koos intressidega ca 82 000.- krooni.

2)      Töövõtulepingu alusel treeneri mitte tööle lubamine ja seeläbi firmale kahju tekitamine. 2 (iganädalast) eratundi 01.10.2010, mille ärajäämine põhjustas firmale saamata tulu 1000.- krooni. Oktoobrikuus saamata tulu ca 5.000.-.

3)      Ulatuslik ja põhjendamata nn. soomlaste maja tasuta kasutada andmine. Hinnanguline aastane kahju ca 20.000.-.

4)      Halva sööda ja teenuse kvaliteedi tõttu on täitmata 10-20 hobuse boksikohta. Aastane saamata tulu vähemalt 400.000.-

Edaspidi tekkiv (oletatav) kahju:

5)      Treeneri vallandamisest põhjustatav saamata tulu lahkuvatelt klientidelt (täiskasvanud) vähemalt 140.000.- aastas.

6)      Juba lahkunud ja edaspidi lahkuvate õpilaste pealt saamata jääv tulu -5 kuni -10%  senisest.

7)      Tallinna sporditegevuse toetatamise korra rikkumine. Saadud toetuse tagasinõudmise võimalus.

8)      Tallinna Linnavalitsuse korraldusega ja lepinguga OÜ-le Ratsasport pandud kohustuste täitmata jätmine rentnikuna. Rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise ja tekitatud kahju sissenõudmise võimalus.  

9)      Tubakaseaduse, Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paljude sätete rikkumine. Trahvid 500 kuni 40 000 krooni.

Minu kirja eesmärk ei ole endale soodsamate lahkumistingimuste väljakauplemine. Tööle ennistamise küsimusega tegeleb Töövaidluskomisjon. Toodud punktid on tõenäoliselt küllaltki väike osa juhataja Tarmo Kutsari tegevuse tagajärgedel tekkinud kahjudest. Soovin, et Veskimetsa Ratsakeskuse edasine juhtimine oleks seaduslik ja firma eesmärkidest lähtuv. Kui OÜ Ratsasport nõukogu ei astu otsustavaid samme firma ja klientide huvide eiramise lõpetamiseks ja hindab olukorra vastuvõetavaks, alustan laialdast avalikku võitlust selle olukorra lõpetamiseks.

Nii, ja nüüd olengi ma sellesamuse viimase lause pärast olukorras, kus minu tegevuse tulemustest huvitub väga mõjuvõimas seltskond. Sest Veskimetsa rendileping võib olla lihtsalt selleks, et saaks ühe päris hea asukohaga päris tühja maatüki oma huvide ja soovide järgi ära kasutada.  Tasuta muide (aa ei, sorry, 1 EUR aastas)- ainuke kohustus on, et ratsutamise võimalus säilib. Aga kuna boksid seisavad tühjalt ja 3-as tall on üldse autofirma päralt ja tundides ei käi väga palju rahvast (ca 10 korda vähem kui rendileping ette näeb), siis ei pea ka see tüütu ratsutamisvõimalus väga avar olema. Kui praegu on OÜ Ratsaspordil mingi 12 oma hobust (tegelikult vahet pole mitu), siis hiljem vast piisab viiest? Ja kui see maja (mida üldse ei remondita) juba nii amortiseerunud on, et ta maha tuleb lõhkuda, siis loomulikult oleks mõistlik pärast selle asemel "kompaktsem ja sobilikum" ehitada, mis jätaks "sporti toetavale kinnisvaraarendusele" rohkem ruumi.

Aga mõni sitt asi juhtus vahepeal veel. Detailplaneering ei läinud nii sujuvalt kui sooviti. Ja siis tuli see kuradi masu. Ja siis on mõnel "kompanjonil" ajutised rahalised raskused. Ja see kuradi rendileping saab ka just 2011 mais otsa.  Ja linnavalitsus võib-olla ei pikendagi rendilepingut kui nad avastavad, et asjad pole nii nagu lepingus ette nähtud. Ja siis mingi pisike sääsk piriseb ja lubab kõik suure kella külge panna. 

"Nooohh, mehed, sääsk jääb sellise pasalasu alla, et ta ei näinud seda unenäoski ette." 

Niiet, inimesed, võtke minu suhtes algatatavat/käivat/kavatsetavat "mainekampaaniat" kui ühte osa suuremastaabilisest ärist. "Äris ja armastuses on kõik lubatud!" Või oli see sõjas ja armastuses?? Paljud on juba kahjuks konksu alla neelanud, ammu.  Lühidalt, täiesti alusetud süüdistused täiesti suvalisel teemal võivad viia olukorrani, kus "katusorganisatsioon" "on sunnitud" otsutama selliselt, et Lars Uus ei ole eetilistelt seisukohtadelt või pedagoogilistelt  võtetelt sobiv olema ratsutamistreener. See on selline leebe stsenaarium, muide!

That's what I'm doing. Still

September 2010. Mina tegin oma tööd nii hästi kui võimalik. Tegelikult võiks mind  kogu aasta vältel kasvõi 24h filmida, mul polnud ega pole midagi karta. Tarmo toimetas omaette edasi. Eks ta kogus "komprat". Töösuhtes peetakse normaalseks, et vigade avastamisel töötaja töös antakse nendest töötajale teada ning antakse aeg vigade parandamiseks. Selle asemel vihjas Tarmo aina jõulisemalt, et kui ma ise lahkumisavaldust ei kirjuta, siis "sinu kõrvaldamise põhjuse leian ma alati" (Jah ma võin siia helifaili ka üles panna kui te muidu ei usu :). Ning aeg-ajalt vehkis minu nina all kaustaga, kus väidetavalt kõik minu peale tehtud kaebused sees. Jällegi, mida kuradit ma saaksin teisiti teha kui mulle ei öelda, mida ma valesti olen teinud ja kes mu peale kaebas.

No ja siis saabuski see päev (29.09.), kus Tarmo arvas, et olen juba piisavalt hirmul ja pehme, et allkiri ära kirjutada. Nõmedal kombel polnud tal otsustaval hetkel kui ta mind enda juurde oli kutsunud väljatrükitud või üldse ettevalmistatud töölepingu lõpetamise lisa kuhu allkirja anda. Ja minul oli treeningtunni alguseni ca 2 min. Seega lahkusin ja lubasin, et saadan endapoolsed tingimused, millest võiks lähtuda töölepingu lõpetamisel pooltevahelisel kokkuleppel (mida Tarmo enda sõnade kohaselt tahtis). 

Niisiis saatsin mina sellise meili:

Tere Tarmo
Kuna siiani läks kogu jõupingutus uue lepingu tingimustes kokkuleppimiseks, siis jäi tähelepanuta kokkuleppe saavutamine töölepingu lõpetamise tingimuste osas. Enne töölepingu lõpetamist:
1) Soovin, et puhkuseajaarvestus vastaks tegelikkusele ja oleks võimalik koostada õige lõpparve. Loodan, et raamatupidaja(d) suudavad selle välja selgitada.
2) Soovin, et selgitaksid minu tulu- ja sotsiaalmaksu tasumist saadud erisoodustuselt (boksi kasutamise hüvelt) ja et vajadusel tasuks OÜ Ratsasport maksmata maksud.
3) Soovin saada sotsiaalsete ja finantsiliste garantiide edasise puudumise kompensatsiooniks töölepingu lõpetamisel 6 kuu palga.

Soovin saada kirjalikku vastust, et vältida üksteisest möödarääkimist või valesti arusaamist.
Lars Uus

No, loomulikult on igaühel õigus arvata, et 6 kuu palk on palju küsitud. C'mon, see oli minu ettepanek ja selle ja ka teiste tingimuste üle oleks võinud vaielda (kuigi 2 esimest punkti lähtuvad seadustest).

Nagu juba tavaks saanud, ei vastnud Tarmo ka sellele e-mailile. 

Vaikides viskas ta õhtuses tunnis minu kätte paberi, millel seisis:

Töölepingu lõpetamine
Tööleping lõpetatakse poolte kokkuleppel 30.sept.2010
OÜ Ratsasport täidab oma töölepingu järgsed kohustused (töötasu, puhkusearvestus ja vastav tasu) Lars Uus ees hiljemalt 10.10.2010
Lars Uus täidab oma töölepingu järgsed kohustused OÜ Ratsasport ees hiljemalt 01.10.2010
Tallinnas, 29.septembril 2010
Allkirjad:

Kes töölepingu lõpetamisest midagigi teab, teab ka seda, et lõpparve tasutakse enne lepingu lõpetamist. Mitte nii, et firmal pole halli aimugi, mis maksma peaks ja lubab seda kunagi tulevikus teha.

Lisaks sellele ootan siiani selgitusi või aruannet maksude (tulumaks, sots. maks, pensionikindlustus) tasumise kohta mitterahaliselt hüvelt, mis oli minu töölepingu osaks. (ma ei maksnud hobuseboksi eest hinnakirjajärgset hinda).

Samuti lootis Tarmo, et ma sellele üllitisele seal samas puki peal istudes alla kirjutaks. Ta nimelt ulatas pastaka, endiselt vaikides. :)) vaikiv kokkulepe :) Ütlesin, et ootan vastust oma meilile.

Näha oli väikseid tõmblusi tema kätes ja silmades. Kangel ja ebakindlal sammul kadus ta maneezist.

Lootsin, et ta lugemisoskus taastub ja firmas seadustest hoolitakse. Et saan vastuse. Läks teisiti.

That's what I'm doing

Eks ma olen siin blogis liiga palju roosasid muinasjutte rääkinud juba, samal ajal ajab keegi kuskil kõige ehtsamat lehkavat "pullipaska" suust välja. Eesmärk on see, et oleks vaja panna mind vähem rääkima ja tegema. Põhjus on see, mida ma lubasin. Lubasin Veskas toimuva illegaalse/ignorantse, niiditõmbajate omakasupüüdliku ja hobuste ning ratsanike huve mittearvestava tegevuse vastu võidelda.

Ma olen maailma ikka enda loogika järgi parandada üritanud. Sellepärast hakkasin ka treeneriks. Et parandada ära vead, mis minu treenerid tegid. Ja siis kui asi juba haisema kippus minema, andsin Veskimetsas teada, mis seal parandamist vääriks. (NB! Kui Tarmo Veskas ilma järelvalveta toimetaks siis oleks jalutuskoridoris praegu betoonpõrand, sest maneezi barjäär oleks parandatud pealenaelutatud kummimattidega. Geniaalne, kas pole.)

Nimelt saatsin Tarmole e-maili:

	Saadetud:	30. august 2010. a.
	Adressaat:	tarmo@veskimetsa.ee

Omades kehtivat töölepingut OÜ Ratsaspordiga ja ametijuhendit soovin nendest lähtuvalt teha ettepanekuid firma töökorralduse muutmiseks ja võimalike probleemide lahendamiseks.

Treenerite töö hindamine. Kuna soovin saada hinnangut oma tööle ja mõõta oma kasu firmale oleks vaja treeneritöö mõõdetavate näitajate kogumist. Süsteemi loomine 1 kuu jooksul. Näiteks võiks treenerite töö hindamine koosneda kolmest osast: rahaline= õpilaste keskmine arv tunnis; töö maht= tundide arv+ uute õpilaste arv; töö tulemuslikkus= õpilaste esinemine võistlustel+ rahulolu (mida peaks kuidagi mõõtma?) Kui treeneri töö kvaliteet on mingilgi määral oluline siis saaks sellest tulemusest edaspidi arenguvestluste (mis praegu täielikult puuduvad) teema. Vestlused võiks toimuda näitkes 2 x aastas.

Klientide rahulolu mõõtmine kuna on tegemist teenindusasutusega. Esimesed sammud 1 nädala jooksul. Näiteks riputada kodulehele küsitlus, milline asjaolu vajaks parandamist Veskimetsas (valgutus, kord, hobused, garderoobid, hinnad, treenerid või miski muu).

Firma elujõulisuse suurendamiseks oleks vaja treenereid motiveeriva palgasüsteemi loomine. Võiks rakenduda pärast treenerite hindamissüsteemi loomist, 2-3 kuu jooksul. Aluseks võiks võtta treeneri poolt antavate tundide arvu ja selle peale ära jagama hobuste ülalpidamiseks minevad kulud + tööjõukulu+ teatud % admin. kuludest. Igal treeneril oleks seega tabelis rida kulude suurusega ja sinna lisanduks read teenitud tuludega tundidest, võistlustest jms. Tekiks selge arusaam, kas treener on plussis või miinuses. Selle põhjal on väga lihtne ka palga lisatasu suurust määrata.

Töökeskkonna parandamiseks ja selgemaks arusaamiseks firma käekäigust oleks igakuiselt vaja tagasisidet. Arengud, plaanid, hobuste liikumised, klientide rahulolu uuringud, võimalused tulude suurendamiseks - see on oluline info, mida jagada. Olles sarnased olukorras olnud juba pikemat aega on  arusaadav, et firma käekäik ei parane kulusid lõputult kokku tömmates. Kui kulud jõuavad nulli siis on firma oma tegevuse lõpetanud. Meie ülesanne tulude suurendamine, et jõuda kasumisse.

Selge plaan hobukoosesisu optimeerimiseks. Veskimetsas on palju hobuseid, kuid nad ei ole universaalselt kasutatavad. See tähendab liiga palju hobuseid on hetkel liiga noored (4 a), paljud hobused ei tee tervisliku seisundi tõttu hüppetrenni (ca 10 tk), paljud hobused sobivad ainult edasijõudnutele (6-7 tk), paljude hobuste tervislik seisund ei võimalda neid kasutada pidevalt. Seega peaks peaaegu kõik piiratud funktsionaalsusega hobused kuuluma esmajärjekorras välja vahetamisele.

Tegelikult on problemaatilisi valdkondi veel, kuid alustada tuleks nendest kui kõige kriitilisematest firma käekäigu mõjutajatest.

Parimate soovidega
Lars Uus

 

Sellele meilile Tarmo vastust ei kirjutanud. Umbes nädal hiljem ütles ta mokaotsast: "See polnud see, mida ma ootasin." Vihje: ta ootas nimelt minu töölt lahkumise avaldust, et sõlmida töövõtuleping. Seda selleks, et oleks suvalisel ajahetkel lihtsam minust lahti saada ehk siis panna mind rohkem kintsu kaapima et tööd säilitada. Sest töövõtulepingu puhul ei ole lepingu lõpetamise etteteatamise aega, puhkuse tasusid, kohustuslikku 2 puhkepäeva nädalas (mis talle ikka räigelt närvidele käis kui seda talle meelde tuletasin), haigusepäevi, õigust koolitusele, vanemapuhkust, kohustust tööd anda jne jne. 

See oli siis augusti lõpus. Pärast sellist jultunud sekkumist firma juhtimisse (tema enda väljend) oli vaja minust kindlasti lahti saada. Mina omalt poolt tegin oma tööd paremini kui kunagi varem (rohkem tunde, rohkem õpilasi, rohkem tulu, rohkem asendamisi) aga sellest ei lasknud ennast mõned küll häirida :)

All that is required for evil to prevail is for good men to do nothing.

I feel good.
I knew that I would.

I have good friends,
they make me almighty.

Thank you, my friends.
Now I do my things.

nr. 3

Nr. 3 nimi on Grafiit. Ta on 6 aastane, isa Grandeur Jun, ema Fevronija. Ruun.

Nr. 3 tundus täpselt sama hull kui üle vahekäigu teiselpool elav nr.2. Boksiuksele lähenedes tõmbus hobune sõõrmeid paisutades boksi tahanurka. Silmad punnis peas seisis ja kõõritas ta hirmunult kõike liikuvat. Mõnikord kui ta põgeneda ei jõudnud hirmutas ta oma ootamatu pruuskamisega nõrgemanärvilisi inimesi, kes hakkasid teda ohtlikuks pidama. Samas ei olnud tema silmis kunagi sellist hullusehelki nagu vanemal vennakesel.

Temagi ei olnud inimesega eriti tihedalt kokku puutunud. Päitsed olid tal küll peas, kuid selle järgi otsustades, et päitstealune nahk oli juba kiilas ja lõuaalune sisse sooninud, võis arvata, et päitsed olid puutumatult peas olnud aasta või rohkem. Temaga boksis suhtlemine oli meeldiv ja tema usaldus kasvas kiiresti. Aga ainult liikumatu inimese puhul. Ta tõesti kartis kõike liikuvat. Ma pakun selle seletuseks asjaolu, et tema positsioon karjas oli väga madal vaatamata tema turjakõrgusele, mis oli talli suurim. Seega eeldas ta igast liigutusest järjekordset rünnakut.

Olles karjas pidevalt jooksus teiste eest ära, oli ta omandanud märkimisväärse vastupidavuse treenimata hobuse kohta. Tema lahtiselt koplis jooksutamine oli paras maraton, sest niikaua kui tal särtsu jätkus ei tasunud unistadagi, et ta endale lähedale laseb. Samas omandas temagi "kordeta" kordetamise päris hästi. Aga jah, ka pärast pooletunnist jooksmist suutis ta ehmatuse korral produtseerida järsu ja jõulise kiirenduse. Mida tähendab see esimest korda sadulasse minekul? Seda, et sul pole mitte mingit garantiid selga jäämise osas ükskõik kui väikse krõpsu korral.

Paari nädalaga jooksis nr. 3 siiski ka kordel. Esimest korda sadulaga koplisse minnes  lootsin teda mitte väga šokeerida ja jätsin sadulavöö ainult kergelt kinni. Boksis ja tallis jalutas ta veidi pinges ja midagi erilist ei paistnud juhtuvat. Koplisse jõudes ajasin teda korderingile. Kas edasiliikumise pingutus või mõni sadulast kostnud krõbin põhjustas kõige ehtsama rodeohobuse käitumise: selg küüru, pukki, tagant, edasi-pukki, tagant, külgedele(!) jne. Lausa ime, et ta ennast seejuures püsti suutis hoida! Loomulikult olin korde käest lahti lasknud et ta mind pikali ei tõmbaks. Kuna tema selg hüplemisel erakordselt küürus oli, siis lõppes lõdva sadulavöö lugu sellega, et sadul oli hobusel kaelal ja kael omakorda all, hobuse nina vastu maad. ÄÄÄÄÄHH, nii tore on selles seisus hobust aitama minna: hobune paanikas ja abitu, liigutada ei saa, ja sina lähened ja hobune peaks SIND usaldama!?

 Usaldas. HUUH! Ühe käega hobust hoides, teise käega sadulavööd avades ja häälega rahustades sain sadula seljast! Jalutasin ja rahustasin hobust mingi 20 min. Kõik oli jälle tore, aga minu loogika ütles, et esimene kogemus sadulaga ei tohiks tema jaoks nii negatiivne olla. Seega tutvustasin talle uuesti käe peal olevat sadulat. Tema nuusutas, lasi selgagi panna. Panin sadulavöö uuesti kinni, et teda rahulikult jalutada. Seekord tõmbasin igaks juhuks vöö pingule. Tegin 2 sammu. Otsekohe kui hobune sadula pigistust tundis, tõmbas täiega kopsud õhku täis, selja küüru ja üritas kõigest jõust sadulat seljast paisata. Ja mis juhtus??!! Mõlemad sadulatripid rebenesid pooleks ja sadul sendas kõrge kaarega porisse. No ei ole! Teist korda sadul seljast!

Nüüd oli juba põhimõtte küsimus, et saada kasvõi mõned sammud sadulaga tehtud. Mis lootus minul sadulasse jäämisel oleks kui isegi sadul ise seljas ei püsi?? Sitane ja katkine sadul tuli nüüd valelt poolt kinni tõmmata. Enne seda olin loomulikult hobust rahustanud ja sadulat puhtamaks rapsinud. Hobune kogu aeg korde otsas. Oi, küll oli siiber sellest jamast.

No kolmas katse kuidagi õnnestus - hobune sai ka juba aru, et sadulast ta ei pääse. Aga samas sain mina aru, et nr.3 saduldamine ei ole mitte grammigi lihtsam kui esimesed. Seega kulutasin veel paar nädalat sadulaga kordel ja boksis sadulas kõhutades. Tundus, et päris selga ma talle 2010 ei saagi. Hakkas ju november juba lõppema ja maa külmuma - jällegi väga halvad eeldused esimesele sadulasseminekule. Reilikat, kes mind aidata oleks võinud, ka väga tihti näha ei olnud.

No, igatahes on nr.3 praegu minu lemmik. Piisavalt suur, küllaltki rahulik, väga heade käikudega. Ja ainult 6-aastane :) Näete mind temaga kindlasti võistlustel!