Tallitüüpe 11: "poiss-tüdruk"

Teksad, tossud, t-särk, jope: alati kannab poiss-tüdruk sellist praktilist riietust ja sa ei kujutagi ette teda kandmas seelikut ja kõrgeid kontsi. Eee, miks ta peakski? Tihti on tal seljakott. Jällegi väga praktiline. Tal on poisipea.  Või on pikad juuksed. Vahet pole, ega ta nendega kedagi ei peta. Tema olemus on eksimatult äratuntav.

Kui filmivõtetel on ratsutavaid mehi vähe, siis võib tema alati kaasa võtta – seekord petab kõik ära. No loomulik ju: puusasid tal pole, püksid istuvad suurepäraselt, meiki pole maha võtta, käsivarred ei lotenda.

Poiss-tüdruk oskab joosta, jaksab labidat liigutada ja käru lükata (sealjuures nägusid tegemata). Ta on sportlik ja julge, tasakaalukas ja sihikindel. Saab iga hobuse seljas hakkama ja tundub, et temast saabki suurepärane ratsutaja. Tema piimanäärmed on alaarenenud, seepärast sobib talle suurepäraselt takistussõit – miski ei loksu liigselt.

Oma asjaliku ja ausa olemisega saab temast kergesti sinu ustav sõber. Ega ta mingi super-populaarne tüüp ka pole: mõned head sõbrad kellega ta paremini läbi saab. Aga tema peale võib alati kindel olla ja nalja oskab ta ka hästi teha. Mõne aja pärast lähevad küll teie teed lahku, sest poiss-tüdruk pühendub täielikult ratsaspordile ja saad talle kaasa elada võistlustulemusi lugedes.

Mõne aasta pärast saad teada, et ta elab oma girlfriend’iga koos ühe teise talli lähedal. Oot-oot, girlfriendiga?? Ta on lesbi!! Ja ta oli sinu parim sõber? „Eeeee, kes siis mina olen?“ küsid endalt  8)

Tallitüüpe 10: "igavene"

Kõik teavad teda. Nii omad kui külalised. Loomulikult: ta on ju alati siin tallis olnud. Kõik on tema sõbrad ja ka tema on kõikide sõber. Ta on meeldiv inimene. Lausa tore, võiks öelda. 

Aga proovi teda iseloomustada - ei oskagi nagu midagi öelda:  noooohh, ta on tore. Ja-jaa täitsa tore inimene on. Aga edasi: ei midagi! Niisiis kokkuvõttes igav(ene) olija.

Tänu oma muhedale olemisele suudabki ta ühes kohas igaviku vastu pidada. Mis tööd ta tallis teeb või kas ta ratsutada oskab on täiesti tähtsusetu. Ta on talli kinnisosa, nagu vana pleekinud tapeet sinu sünnikodus või värviplekk sinu lemmikpükstel. Tüütult tuttav ja koduselt kulunud :) Igavene!

here we go again

Kuidas seda nüüd viisakalt öeldagi: mul oli õigus, Tarmo. Töövaidluskomisjon on oma otsuse teinud: võttes arvesse mõlemapoolseid :) huve ei ennistatud mind Veskimetsa tööle, küll aga tunnistati vallandamine ebaseaduslikuks ja anti õigus minule kõigis  esitatud nõuetes. Tsiteerin TVK-d: töölepingu ülesütlemise ajaks puudus tööandjal (Tarmol) põhjendatud alus väita, et töötaja (Lars) ei sobiks oma töökohale või ei omaks piisavaid tööoskusi. TLS § 107 lg. 1 kohaselt juhul, kui töövaidlusorgan tuvastab, et lepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega lõpetas töölepingu TVK oma otsusega. Kompensatsioon tööandjalt.

Kuidas suhtuda sellesse, et tööandja oma rängas hoolimatuses töötaja ja seaduste suhtes lõpetas töölepingu päevapealt. TVK vastab: Antud töövaidlusasjas arvestades töölepingu ülesütlemisega seotud asjaolusid ja läbirääkimiste sisu, puudusid tööandjal mõjuvad põhjused etteteatamistähtaja mittejärgimiseks. TLS § 100 lg. 5 kohaselt juhul, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist. Seega määrati kompensatsioon tööandjalt.

Mis saab siis, kui tööandja sind vallandab ja ei suvatse isegi lõpparvet esitada, veel vähem siis väljamaksta. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmise korral võib võlausaldaja (Lars) nõuda võlgnikult (Tarmo) viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TVK otsustas: Avaldaja esitas viivise nõude seoses lõpparve hilisema väljamaksmisega, mis kuulub väljamõistmisele.    

Ärge nüüd arvake, et suplen rahas ja tööd ei kavatsegi enam teha. Ega need summad kokkuvõttes suured ei ole, eriti arvestades, et olen 1,5 kuud olnud suht. töövaba s.t ka palgavaba. Ja kompensatsioone ei ole mulle ka veel makstud.

Mis siis nüüd? Kas see on lõpp?

See ei ole lõpp :)  Kõik kestab edasi. Selle jama pärast ei lõpe veel meie püha üritus!

Ürituse nimi on: jätkame uues kohas ratsutamist! Hääletage oma jalgadega!

Midagi lahedat: "Here we go"  http://www.youtube.com/watch?v=IQR9bw-4R08

Tallitüüpe 9: "hobusearmastaja"

Hobusearmastajal on algusest peale imelik helk silmis olnud. Need on empaatia, mõtlikkus ja  kindlad veendumused, mis paistavad välja igast liigutusest. Need liigutused on aeglased ja vastumeelsed, kui tegemist on hobuselt millegi nõudmisega. Kindlus ja rõõm paistab tema silmist siis kui hobune allub iseenesest.

Tal on oma hobune (kui mitte isiklik, siis keegi keda kannab hinges) – mingi vigane, muldvana või närvihaige (võimalik et kõike seda korraga)  kronu, kes millekski ei kõlba. STOPP, kõlbab küll – armastuse objektiks. Sest armastus on pime!

Ratsatreeningutel hobusearmastaja vastu ei pea, sest iga järgmine hobune võtab tema hingest tükikese. Iga harjutus, mis ei suju harmoonilise kergusega kõigutab tema soovi jätkata. Ühel hetkel ei kannata ta seda valu välja ja otsib (ostab) omale jagamatu armastuse objekti.

Sügav veendumus isiklikesse humaansuse ideedesse teeb temast nende ideede tarmuka kaitsja. Kuna hobusearmastaja põhimõtted on kõigutamatud, siis diskussioon temaga ratsastamise, võistlemise või hobusepidamise teemadel on ühele tavalisele ratsutajale kaelamurdev katsumus. Ta ujub hobusearmastuse meres nagu kala ja seda merd ei ole võimalik tühjaks lasta.

Kui peaks juhtuma, et teda hakkab mingil hetkel närima ambitsiooni-uss, siis saab talle selgeks, et nöörpäitstest ja ökomüslist üksi ei piisa, et saada endale kuulekat hobust. Armsa suksu hambajäljed oma kehal võivad kaasa aidata tema pöördumisele klassikalise ratsutamise poole. Tere tulemast!

Tallitüüpe 8: "absolutely nobody"

Absolutely Nobody on tallis mitte-keegi. Ta on lihtsalt möödaminnes sisse astunud võõras, kes soovib põit kergendada või kellegagi kaasa tulnud polt, beib või sõps. Tal ei ole hobustest tõenäoliselt halligi aimu. 

Tallis on AN hobuste suurusest/ilust/haisust pahviks löödud, seisab suu lahti kuskil keset talli või koridori. Kui tal on see juhtumisi juba mitmes kord tallis olla, suudab ta suu kinni ka panna. Reeglina oskab ta valida vale asukoha ja seisab ees käruga tallimehel või varustusega ratsanikul või pööraval-kõndival hobusel. Enamasti võtab ta kuulda vihjeid selle kohta, kus oleks sobilikum olla, on aga alati veidi lähemal kui oleks turvaline.  Ega ta väga kedagi ei segagi - seisab vaikselt ja vaatab. Välja arvatud juhul kui oskab oma jala näiteks kabja alla jätta.

Mõnikord juhtub siiski, et AN väljendab ennast. Selle võib põhjustada terav valu pärast kokkupuudet hobusega või arvamus oma ratsanikust tuttavat tabanud kriitikanoole osas. Oma halenaljakast naivistlikust seisukohast lähtudes võib ta hakata rääkima hobuste ilust ja heaolust või oma sõbra õigustest ja tunnetest. Kõigile teistele tallisviibijatele tundub see totter. Aga samas nii nummi. Nagu beebi mõtetu lalin  :)

AN ei saa tõenäoliselt aru, et vaatamata mõistusega inimene olemisele, saab ta tallis ikkagi olla absolutely nobody. So, please, shut up! Ainult kuula!

Muide, ratsutama õppimisega ei ole kunagi liiga hilja alustada!

on hold

Olen siis ootel. Endiselt. Kas saan Veskimetsa tööle tagasi või mitte? Töövaidluskomisjoni istung oli ära. Järgmisel nädalal annab see oma otsuse teada. Aga vihjeid anti tegelikult juba nüüd. Sellest lõpu poole.

Koguneti siis ruumi, kus oli komisjon - 3 inimest: esimees, tööandjate esindaja ja töövõtjate esindaja. Siis mina ja minu vend Mihkel (esindajana) ühel pool lauda ja väljapeetud OÜ Ratsasport (koosseisus Thea Rohtla- jurist, Tarmo Kutsar- teadagi kes ja Pille Elson- samuti teada-tuntud) teisel pool lauda. Lisaks võtsid istungist episoodiliselt osa tunnistajad (nagu selgus olid need OÜ Ratsaspordi tunnistajad) Terje Prohorova, Ingrid Pruual ja Külli Tedre. No minu jaoks oli igatahes üllatuseks see, et tunnistajad on kellegi OMAD. Aga tegelikult vahet polnud, mulle väga meeldis, et nad kohal olid. Sai kellegagi ratsutamisest rääkida. Tarmo Kutsar nimelt ei räägi üldse ja temaga üle laua tõtt vaatamine oleks kindlasti 3 tunniga igavaks läinud.  Nendel, kes minuga istungil vastandusid (võib-olla isegi tunnistajatel), on meeldivalt rohkem põhjust mind vihata, pidada mõttetuks egomaniakiks või valetavaks tõpraks. Eks igaüks vaatab ise, mis minust arvab. Ega ma kedagi alt küll ei vedanud. 

Nagu komisjoni esimees tabavalt asja kokku võttis, läks alguses kohe tõestamiseks - ühelt poolt, et olen halb inimene ja teiselt poolt, et hea. Kasutan juhust siinkohal tänada KÕIKI, kes mind toetanud on. Nimekiri neist läheks päris pikaks, kuid oli neid kes kirjutasid avalduse minu toetuseks, oli neid kes andsid allkirja ühele pöördumisele, kindlasti oli neid, kes hoidsid pöialt või neid, kes mõtlesid positiivselt. TÄNAN TEID! 

Aga tegelikult pidid pooled tõestama, kas toimunu (minu vallandamine) oli seaduslik või mitte. No mina arvasin juba oma kirjalikus avalduses, et pole olnud - et pole järgitud Töölepinguseaduse mõtet paragrahvides 5, 87, 88, 15, 16, 97, 98, 92, 100 ja 104. Kuna tööandja hindas rohkem pehmeid väärtusi, siis nemad asjadest paragrahvide kaupa ei rääkinud. Nende etteheited olid sõnastatud järgmiselt:

- üsna pea ilmnesid probleemid ...

- tema töö oli jutuks töökoosolekutel

- laitis maha kogu planeeritu

- kirjeldas, mida juhataja peaks teisiti tegema
-  kritiseeris ja õpetas kolleege

- ei mõista oma rolli organisatsiooni struktuuris

- ebakompetentsus väljendus igapäevatöös

- peaks mitte sekkuma äriühingu juhtimisse

- võttis liiga palju lapsi ühte tundi

- liiga kõrgelt arenenud eneseteostuse vajadus

- tunnid olid kohati väga kaootilised

- tundus, et ta pole tundi ette valmistanud

- rääkis suuremate tüdrukutega lihtsalt juttu

- tema sõidustiil on Ratsakeskuse treenerite arvates väga ebakorrektne

- õpetas lastele õppehobuste liigset karistamist

- lapsed kukuvad hobustelt

- mustab ja laimab oma blogis

Viimane oli väga tore üllatus, et mulle nii südamelähedane asi ka nende silmi ja kõrvu on jõudnud! Komisjoni esimees ütles, et tema blogisid ei loe (põhimõtteliselt), aga talle ulatati koguni väljaprinditud versioon. Pärast sirvimist küsis ta, kas ma lahterdaksin teda "nohkariks" või "ülbikuks" või kellekski teiseks. Vastasin, et tagasisidet saan anda alles pärast minu treeningus osalemist :) Aga annan seda ausalt ja nii positiivses kui negatiivses.  Tundus, et tal tekkis istungi käigus teatud huvi ratsutamise vastu :)

Tõestused-sõnavõtud igatahes käisid korda-mööda ühel pool lauda ja teisel pool. Kui mina rääkisin, siis kostis teiselt poolt lauda tihtipeale sosinat "Valetab, valetab nii et suu suitseb!" Samas oli vastustaja kirjalikus vastuses must-valgel kirjas järgnevaid valesid: 

1. Keegi Ratsakeskuse treeneritest pole kunagi näinud, et Lars oleks enda ratsutamisoskust täiendanud... - Huvitav, kas Pillel olid silmad kinni kui ma tema tundides hüppamas käisin? Või ei saa Pille trenni enesetäienduseks pidada??
2. Võistlustel ebaõnnestumise korral süüdistas ta lapsi. - Hmm, mu kallid õpilased andke teada kui olen teile pärast võistlusi süüdistusi hakanud lahmima! Omast arust olen ikka kaine olnud?!  Oot-oot, keegi sai küll piki pead kui kevadel Perilas esimese pöörde ära unustas!
3. Valis võistlustele lastele tihti valed hobused. - Arvestades, et igal võistlusel tegid minu õpilased 10-20 starti, siis arrogantsus nimetada 1-2 tõrget mõnel õpilasel tihedaks eksimiseks eeldab väga väikest enesekriitikat. Oleks huvitav statistika, millised on väljatõrkujate protsendid Pillel ja Terjel.
4. 2010 kevad-suvel andis treeningtunde oluliselt vähem kui teised treenerid. - Kuna viibisin juuni-juulis puhkusel umbes 3 nädalat, siis võib seda mingit pidi väänates isegi õigeks pidada :) Aga, Tarmo - puhkusel viibiv töötaja ei anna ÜHTEGI  treeningtundi, sa oled suur inimene, seda võiks juba taibata. 

Tunnistajate ütluste kuulamine ja küsimine oli kindlasti kõige toredam osa, aga nendele haavadele ma soola raputama ei hakka.  Mis te ise oleksite teinud, kui küsimuse all oleks TEIE elu. Igatahes tänan ka teid aususe eest!

Igatahes hakkas komisjoni esimees ühel hetkel arutelu lõpu poole tüürima, tundus, et sai piisavalt teada ratsutamise ja treeneritöö nüanssidest. Lõppsõnaks võttis sõna ka Kutsar. Ütles 2 lauset. Või oli see üks pikem põimlause? Mida iganes. Minu juhe oli ka juba piisavalt koos ja suu kuivanud, et ei leidnud oma ettevalmistatud lõppsõna üles. Noh, pudistasin midagi ära :(

Vihjeks komisjoni esimehelt oli siis nõnda palju, et vastu tööandja tahtmist ei saa ka komisjon "sundabielu" kehtestada. Kuigi seaduses on selline võimalus olemas. Seega - selguse saamiseks ootan ära järgmise nädala.

Kui jõudsid lõpuni läbi lugeda, oled TEGIJA. :D

Tallitüüpe 7: "ilus tüdruk"

Ilus tüdruk näeb hobuse seljas hea välja. Ta teab seda. Ta ei häbene ka. Niikaua kui pealtvaatajaid jagub, võib ta ennast ikka näidata. Aga kui tõsiseks trenniks läheb, siis tema huvi kaob. TEMA ei pea ju ometi higistama. Higi ei ole ilus.

Tal on annet, tal on istak, ta on ilus, tal on rikkad vanemad – kogu maailm tema ees valla. Aga siis ta ühel päeval ta lihtsalt kaob trennist. Mis sa ikka arvata oskad? Viskas üle? Läks modelliks? Arvad, et ei näe teda enam kunagi hobuse seljas. Aga tema on teinud teise otsuse:  Ta oskab juba piisavalt hästi ratsutada. Piisavalt, et olla hobusehoidja. Tegelikult öeldakse selle kohta uhkemalt - groom. Ja groomile ongi ju maailm valla: head hobused perse all, võistlusreisid kodu- ja välismaal, palju sõpru FB-s, prominentsed tantsupartnerid bankettidel (kes teab mis sellest edasi võib kujuneda), sõnaõigus seltskonnas, boonused kui ratsanikul hästi läheb. Elu nagu lill. Hobusehoidjana :)

Ja nii sa kohtadki teda enda üllatuseks mõne aja pärast võistlustel hobust jalutamas. Või siis peol talutamas "oma" purjus ratsutajat. Ja mõtled: kas tõesti on see väärt, et anda ära oma elu ratsutajana?

Tallitüüpe 6: "turist"

Leidub veel üks ajutine tallis viibija - see on turist. Turist on rahakas. Temaga tuleb kaasa tohutu hulk varustust, abilised ja oma minikeskkond. Ta üritab ennast igal pool tunda nagu kodus. Ja kodus seab ta ennast ikka pikemaks ajaks sisse. Tavaliselt liiguvad turistid lainetena.

Turist on asjalik, täitsa normaalne kohe. Ta võib oma tasemelt vabalt kohalikest üle olla. Võtab endast ja hobustest maksimumi. Ta ratsutab täiel rinnal, hingega. Samas jääb ta alati võõraks, ei sulandu sisse. Kui avastab, et midagi ei meeldi, siis üritab seda muuta. Kui sellest ei piisa, siis kommenteerib ja kritiseerib. Ikka ei sobi? Noh pole ka tema asi - see pole ikka õige koht! Pole ikka tema kodu! Aga kus on tema kodu?

Ühel päeval levivad kuuldused uuest vingest turismiobjektist ja siis on otsustatud - turist lahkub. Nii veedavadki nad oma aja ideaalse talli otsinguil.

Kui sa pole turisti näinud, siis lihtsalt sellepärast, et pole turismihooaeg. On teil ikka aknad pestud??

Tallitüüpe 5: "külaline"

Külaline tuleb talli ja toob endaga kaasa oma hobuse, küllaltki kulunud varustuse ja sõõmu värsket  sõnnikulõhnalist õhku. Ta tuleb nimelt maalt ja hobusega. Ta on sõbralik ja tore inimene, viisakas ka. Aga näha on, et vaene. Tubli, aga vaene. Seepärast saabki ta endale lubada lühiajalist viibimist maneeziga ja/või treeneriga tallis.

Külaline võtab treeninguid väga tõsiselt ja kasutab ära kõik võimalused, mida see tall talle pakkuda saab. Väga õige - ta ju maksab selle eest. Tema hobune tundub päris normaalne, võib-olla isegi liiga hea tema enda tasemega võrreldes. Nojah, miks ta peakski treenima tulema mingit mõttetut kompajalga? Ja oma hobuse on ta ise väljaõpetanud. Aga ikkagi istub ta seljas vähe kummaliselt ja teeb asju omapäraselt. Maakas ikkagi. Ja peegleid ju pole ka maal puude küljes.

No igatahes saab ta varsti omainimeseks. Harjud juba tema veidrustega ja tema saab ka värske kultuurikihi selga. Võistlushooaeg on juba käega katsuda, kui ta korraga kaob. Ta sai ju just enam-vähem järje peale - kuhu siis nüüd?, mõtled sa. Ja võistlustel pole temast midagi kuulda ega näha! Noh, ju siis raha sai otsa!?

Ja siis ühel heal päeval (järgmisel aastal) näed teda jälle! Heeeiiii :) Külaline tuleb jälle sinu talli!

Ääääää? Mööööhh? Tema tase on jälle sama, mis eelmine kord alguses. Kogu kultuurikiht kadunud. Back to square "one"!  Nii ei saavuta "külaline " tõenäoliselt kunagi oma tõelist taset, vaid jookseb nagu hiir rattas: usinalt, kiiresti, ühel kohal.

Tallitüüpe 4: "ugly bitch"

UB kannab häid firmakaid ja meigib rohkelt, sest inetust on vaja varjata. Tema lootus on, et kuna tallis näevad kõik keskpärase(ma)d välja, siis meeleheitliku ponnistusega võiks ka tema tallis keskpärase mõõdu välja anda. UB ei ole ainult väliselt kole, sisemiselt on ta tõeline saast. Tema nägu on reeglina krimpsus ja suunurgad alla. 

Tema kõneviis on vinguv, ühmav või nunnutav. Meeleolu teeseldult lõbus või hirmunult vait, sest kardab igas (tundmatus) situatsioonis enda sisemise inetuse paljastada. UB lävib kõikide (endale) vajalike inimestega. Ta on treeneri lemmik, sest üks asi, mida ta hästi oskab, on persepugemine.

UB kardab hobuseid. Ma pole suutnud välja mõelda, miks ta sinna selga üldse ronib. Hobuteraapia ehk. Treeneri lemmikuna saab siiski ohtralt tagumiktunde. Võistlustel saavutab ka aeg-ajalt häid kohti (eks ikka treeneri hobusega). UBst ei saa kunagi õiget ratsutajat. Kahjuks võtab selle taipamine tal talumatult kaua aega, sest ega selle varblaseajuga pole võimalik kiiresti mõelda.

The bitch is ugly! Inside and out...

Tallitüüpe 3: "nohkar"

Nohkar ei värvi kunagi juukseid - kui on kartul, siis on kartul. Loomulikult võib ka midagi muud peas olla - kootud müts kõrvuni näiteks. Isegi kui oled tema sõber, kutsud vähemalt ühe korra aastas teda vale nimega. Sorry, et sind kellegagi sassi ajasin - olete kõik nii ühte moodi :)

Nohkar teeb vaikselt oma asja. Polegi aru saada, kas ta oskab ka või lihtsalt väldib riske ja seega ei tee vigu. Nohkar võib olla ratsutajana hea või halb, välja ei paista kumbki. Keegi enam ei mäleta, millal ta ratsutama hakkas, nagu kogu aeg oleks ta seal kuskil nurgas olemas olnud.

Kui nohkar võistlemas käib, siis on tulemus selline, mille peale ei oska midagi öelda - pole hea, pole halb.

Nohkar on tegelikult tark inimene. Enamasti intelligentne. Kui mitte, siis väljendub tema tarkus oskuses suu kinni hoida. Sellega väldib enese paljastamise ja jätab pigem veidi saladusliku mulje. 

Kui nohkar on kergelt hulluse poole kalduv, siis võib temast ka hea ratsanik saada :)

Tallitüüpe 2: "ülbik"

Ülbik on ülbe.

Tal võib ju asjades õigus olla, aga mida ta endast õige mõtleb?!

So what, et ta oskab ka sinust paremini - ei pea seda ju kogu aeg välja näitama!

No jaa siis, et ta on vanem ja targem - pole ju tarvis kogu aeg näägutada! No on ülbe!

Ülbikut on raske taluda, enamus teda ei salli. Eks tal ole mõned head sõbrad ka, kes temas midagi positiivset näevad. Aga on ikka ülbe küll!

Ülbik topib oma nina sinna, kus näeb kritiseerimise võimalust. Ülearenenud kriitikameel paneb ta asju parandama, seda nii teiste kui enda juures. Eks ta ongi teistest parem. Teeb asju omamoodi, mõnikord imelikult, alati iseteadlikult. Mõnikord paneb jala ämbrisse nii, et kolin on kilomeetri kaugusele kosta. Siis on ta veidi aega vaiksem ja mõtlikum. PARAS TALLE :)  Pidi ta siis nii ülbe olema?!

Ülbik on tegelikult maailmaparandaja ja temast saab hea treener. Veskas hetkel ülbikuid polegi :(

Tallitüüpe 1: "läbustaja"

Tallis kohtad igasuguseid inimesi. Kõik nad on isiksused. Mõnda tunned paremini, mõni jääb võõraks. Kui võtta inimeselt nimi ja nägu, jääb järele tüüp. Ja tüübid on jälle tuttavad. Otsi üles, mis tüüp oled sina ja milline on su sõber. Kuidas teised sind näevad? :)

Läbustajal on valju hääl. Ta ei jää tallis kunagi märkamatuks. KÕIK teavad teda ... Kõik TEAVAD teda! Kõik teavad TEDA?  Kus tema on, seal ikka juhtub midagi - reeglina õnnetusi, paremal juhul läbu. Mis iganes juhtub, ei häiri see karvavõrdki läbustajat. Tema on maailma kese - epitsenter. Selleks et epitsentri lähedal elus püsida pead olema tulekindel, niiskuskindel, põrutuskindel ja kandma oma huvides turvaninaga kingi. Ta tegeleb hoogsalt iseendaga. Hoogne hoolimatus põhjustab tihtipeale maavärina, millele järgneb tsunami, ja selle järel, teadagi - läbu. Ole õnnelik, et ellu jäid!

Tegelikult ei tunne sa läbustajat üldse. Temaga koos on väga lõbus. Aga samas võib ta olla kõige vaiksem ja mõtlikum kaaslane. Temaga koos liikuv keeristorm põhjustab küll hulga segadust, kuid toob tihti välja ka tolmu alla mattunud värvid ja väärtused. Kui oskad vaadata, siis on ta nagu peegel. Ta peegeldab ja võimendab seda, mida ta ümbritsevast keskkonnast endasse imeb. Kas sulle meeldib see, mis sulle peeglist vastu vaatab?

Oi, aga lõbus on temaga .... vähemalt tagantjärgi mõeldes ....

Paigast ära 3: Võistlusväljak

Võistlusväljak ehk muruväljak on see suur, roheline, aia ja hekiga piiratud plats, mis on Veskimetsa planeeritud kandma kõige olulisemaid välisvõistlusi Eestis. Nii rahvusvahelisi kui ka siseriiklikke. Neid võistlusi aga on Veskimetsas, eriti aga muruplatsil aasta-aastalt järjest vähem. See aasta oligi vist ainult see üks Pallaadium Cupi etapp.

Õigupoolest on selle platsi muruväljakuks kutsumine ilmne kompliment. Viisakas oleks öelda rohumaa. Õiglane oleks söötis maa. Põhjus lihtne: mis teeb rohust muru? Ma arvan, et põhiliselt rohu pikkus ehk niitmise tihedus ja kvaliteet. Lisaks on hea muru eeldusteks kastmine, väetamine, umbrohutõrje, pinnase tasandamine, õhustamine, rullimine ja (hõredate) aukude täiskülvamine. 

Tallinn on küllaltki tasemel heakorraga linn. Eriti kui vaadata haljasalasid, mänguväljakuid, murulapikesi ja rohelisi teeääri. Neid niidetakse regulaarselt. Vastavalt tähtsusele mitu korda kuus või 2-3 korda suve jooksul. Enamasti mu silm puhkab rohelisel muruvaibal. Ka Paldiski mnt.-d ääristavad hästihooldatud mururibad. Kõik need alad sobiksid muru poolest paremini võistluste korraldamiseks kui Veskimetsa võistlusplats.

See plats on konarlik, sest võistluste järgselt ei täida keegi kabjajälgi, lohkus, sest pinnas on ära vajunud ja täitmata, umbrohtunud, sest absoluutselt puudulik niitmine lubab rohul lokata, hõre ja laiguline, sest mingisugusestki muru külvamisest võib vaid unistada, kurnatud ja viljatu, sest "väetamine" sita ja saepuruga on selle muutnud kuivaks ja vaenulikuks elukeskkonnaks. Kas tõesti pole see plats üldse tähtis? Isegi niipaljukest, et niita iga 2 nädala tagant?

Millist hooldust siis muruväljak sel aastal näinud on? Kevadel keelati kasutamine - liigniiskuse pärast. Väga hea algus! Siis kasutati hobuste jalutamiseks ja söötmiseks. Nojah, mis siis ikka rohi oli juba kõrge. Kõrget rohtu ei niidetud. Paha! Rohi andis heina mõõdu välja - ikka niitmata. Mõned hobuseomanikud kasutasid seda koplina. Pole paha! Hobusele muidugi :) Aga kujutate ette võistlusväljakut koplina?!  Siis lähenes võistlus - Pallaadium Cup. Enne seda Rein niitis seda traktoriga. Jah, selle sama nüride teradega, pidevalt katki mineva rohelisega, mis rohtu pigem räsib ja lamandab, kui et niidab. Ja siis jälle karjamaa teatud hobustele. Kõige positiivsem osa oli see, et suve teises pooles oli sealt võimalik hobusele ette niita. Seda ka tehti ja selle eest tänud tegijatele. Ja sügiseks-talveks lubas Tarmo, et Rein hakkab sinna jälle sitta peale vedama. Nüüd juba terves ulatuses - olevat enne hästi mõjunud. Eks aeg näitab!

Nüüd siis veelkord sellest ühest Pallaadiumist, mis muruplatsil toimus. Võistluspäeval nägi plats jube välja! Eelmisel päeval lamandatud rohi oli ennast püsti ajanud. Tutiline rohi ulatus poolde põlve. Ausalt öeldes oli päris häbi sellise võistluse korraldusel kaasa lüüa. Sportlased vaatasid imelikult, mõni isegi kommenteeris veidi mokaotsast. Rajameister Lepp pidas olukorda halvaks ja võrdles külavõistlusega. (Kusjuures külakõpsudel on väljakud reeglina paremini niidetud!) Ratsaliidu esindaja polnud ka rahul :) First time for everything! Loomulikult sai võistlus peetud ja järeldused jäid tegemata. Sest midagi ei muutunud.

Kas muutubki? Pigem on Veskimetsa minetanud potensiaali suurvõistluste korraldajana. Ja mitte ainult muruväljaku pärast. Huvitav küll, miks siis muidu suvist rahvusvahelist suurvõistlust juba mitmendat aastat Ruilas korraldatakse?

www.epl.ee/artikkel/233139

Kas midagi on muutunud möödunud 7,5 aastaga? Mõned nimed nõukogus ja juhataja. Skeem tõenäoliselt ikka endine. Leidke erinevused :) Head lugemist! 

Ratsaspordiliit seotud hämara maatehinguga

Ratsaspordiliit rendib lepingut rikkudes Tallinna linnalt hinnalist maatükki 

Väide: Ratsaspordiliidu juhatuse suurärimehed soovivad maatükki

Ratsaspordiliit (ERL) rendib üliodavalt Tallinna linnalt alates 2001. aastast loomaaia kõrval paiknevat Veskimetsa ratsabaasi, rikkudes järjekindlalt lepingus sätestatud investeerimiskohustust.

Toivo Tänavsuu   14. aprill 2003 00:00

Teie nimi
Teie e-post
Sõbra nimi
Sõbra e-mail
Teade

 Foto: Priit Simson

Eesti Päevalehe andmetel kasutavad ERL-i juhatuse liikmetest suurärimehed keerulist skeemi hinnalise maa erastamiseks.

Rendileping sõlmiti Tallinna spordi- ja noorsooameti ning ERL-i vahel 2001. aasta juunis ning see lõpeb 2010. aastal. Lepinguga võttis 100-protsendiliselt ERL-ile kuuluv OÜ Ratsasport kohustuse baasi opereerida ning investeerida igal aastal graafiku alusel umbes 750 000 krooni. Kohustuse mittetäitmisel oli linnal õigus leppetrahve nõuda. Rendi hind oli 1 kroon aastas.

Rendilepinguga sai OÜ Ratsasport kuni 2010. aastani oma valdusesse ka Tondi maneeži, mille firma andis hallata Sirje Arguse juhitavale ratsaspordiklubile Tondi RSK.

Investeeritud pole tänaseks sentigi

Päevalehe allika andmetel sõlmiti leping endise abilinnapea Liisa Pakosta survel ning OÜ Ratsasport ei ole selle sõlmimisest alates sentigi investeerinud. Linn hoiab lepingut jõus, kuigi tal on õigus see lõpetada. Lepingut ei ole õigustühiseks kuulutatud ega selle tingimusi lisalepingutega muudetud.

Lisaks rikub OÜ Ratsasport lepingu punkti, mille kohaselt peaks huvilistele ratsutamiseks olema vähemalt 35 hobust.

Veskimetsa ratsabaas on Päevalehe andmetel käesoleva ajani umbes 700 000 krooniga miinuses. OÜ Ratsasport töötas mõnda aega ka miinuses omakapitaliga, mis võinuks kaasa tuua ettevõtte sundlikvideerimise. Selle kohta tegi maksuamet firmale ka ettekirjutuse.

Käesoleva aasta alguses andsid kaheksa ERLi juhatuse liiget, teiste hulgas AS Kalevi juhataja Oliver Kruuda, OÜ Ratsasport nõukogu esimees Jaan Kallas, Falck Eesti juhatuse esimees Peeter Tohver, Alexela Oil juhatuse liige Heiti Hääl OÜ-le Ratsaspordile kokku 600 000 krooni laenu omakapitali miinusest välja toomiseks.

Päevalehe informatsiooni kohaselt tehti seda heaperemehelikkuse näitamiseks ning maa erastamise kindlustamiseks.

Päevalehe allika andmetel üritavad ärimehed baasi ebaefektiivselt majandada, et tekitada olukord, kus linnal tärkab veel enne 2010. aastat tahtmine 10-hektarine kuldaväärt maatükk maha müüa. Rentnikuna oleks OÜ Ratsaspordil õigus keset linna asuv magus krunt eelisostuõigusega erastada ning siis oleks suurärimeestel sellele juba vabamad käed.

OÜ Ratsasport valis 2001. aasta lõpus üle 50 kandidaadi seast baasi juhtima ärijuhtimise kogemusteta Tallinna tuletõrje- ja päästeameti endise töötaja Omari Askileiskiri, kes baasi miinustesse viis.

OÜ Ratsasport andis Tondi maneeži Tondi RSK-le hallata, kuna tegemist ei olnud suurärimeestele huvipakkuva maatükiga. Tondi maneež töötab praegu oluliselt väiksemate võimalustega kenasti kasumi lainel.

Lepingu tingimuste täitmist kontrolliva Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja Jaak Raie tunnistas, et OÜ Ratsasport ei ole investeerimiskohustusi täies mahus täitnud ega lepingus sätestatud trahve maksnud. “Nad ootavad investeeringuteks paremat aega. Neil on aega investeering teha kümne aasta jooksul,” ütles ta, kuid tunnistas, et sellest lepingus juttu pole.

“Minuni pole info jõudnud mingist kinnisvaraarenduse plaanist. Erastamist me praegu kindlasti läbi ei lase,” ütles Raie. “Kui nad on kellegagi manipuleerinud, siis jääme meie rumalasse olukorda. Kui ajakirjandus neid väiteid juba teab, siis me neid ka kontrollime,” lisas ta.

Linna eesmärk on tegevuse jätkamine

Raie sõnul on linna eesmärk, et Veskimetsa ratsabaasis tegevus jätkuks ning leppetrahvid ei teeks asja paremaks. Lepingu lõpetamisest pole tema sõnul juttu olnud.

Askileiskiri OÜ Ratsaspordi juhatuse esimehe kohalt paar kuud tagasi välja vahetanud ERLi juhatuse liikme Peeter Raidi sõnul on firma korrektselt investeerimiskohustusi täitnud, korrastades sõnnikumajanduse, ehitades saepuruhoidla, vahetanud maneeĻi pinnase ja teinud palju muudki. Sellel aastal on tema sõnul plaanis välisplatside kapitaalne ümberehitus, teede asfalteerimine ja koplite ehitus.

Mõni tund hiljem ütles Raie aga, et investeerimisega ei ole ikka asjad korras. “Hooned pole linna poolt arvele võetud, mis takistab de iure investeerimist. Linn on jätnud oma kohustused täitmata,” ütles ta.

“Miks lepingus on ette nähtud kasutamiseks vähemalt 35 hobust, seda ma ei oskagi öelda. Minu teada pole neid seal kunagi üle 22-23 olnud. Ma ei tea ka, miks ei ole mingeid trahve tasutud,” ütles ta.

“Tahame baasi 2010. aastaks viia sellisesse seisu, et see oleks võimeline teenima rohkem kui 500 000 krooni aastas ratsaspordiliidule spordi arendamiseks raha,” ütles Raid.

Tema sõnul oli OÜ Ratsasport maksuametile reedese päeva seisuga võlgu umbes 100 000 krooni, mis saab tasutud kuu lõpuks.

Maksuameti andmetel ulatus firma maksuvõlg reedese seisuga aga ligi 300 000 kroonini, millest 230 000 moodustas põhivõlg ning ülejäänud olid intressid. OÜ Ratsaspordi suurim maksuvõla saldo oli maksuameti andmetel käesoleva aasta jaanuaris-veebruaris, ulatudes 610 000 kroonini.

OÜ Ratsaspordi nõukogu esimehe Jaan Kallase sõnul andis ERL-i juhatus OÜ Ratsaspordile laenu firma pankroti vältimiseks. “Tänaseks on Peeter Raidi näol leitud kompetentne juhataja, kes on suutnud kahjumi tootmise lõpetada. Selle aasta jooksul peaksime jõudma 400 000 kroonise kasumini,” ütles ta. Askileiskirit nimetas ta halvaks valikuks.

Hobuste arvu suhtes täidab OÜ Ratsasport tema sõnul lepingut korrektselt. “Olime valmis ka investeerimiskohustuste täitmisele asuma, kuid Tallinna linna poolt ilmnesid tõsised tegematajätmised. Praegu ei saa me firmast mitteolenevatel tehnilistel põhjustel investeerida,” ütles ta. Ta ei täpsustanud asjaolusid, kuid ütles, et asjaga tegeleb Tallinna linn. “Tigu roomab ka kiiremini, kui praegu Tallinna linnas eri põhjustel asjad toimuvad,” ütles ta.

Kallas ei uskunud, et ERL-il on 50 aasta jooksul jõudu Veskimetsa ratsabaas linnalt välja osta.

Ratsaliidu president Ivari Padar ei osanud tekkinud olukorda kommenteerida. “Mina olen tiitliga aupresident ja lähen laupäeval ratsavõistlustele, kus saan kindlasti ülevaate, mis vahepeal toimunud on,” ütles ta.

Rein Lang: linn ei saa lepingut lõpetada

“Hakkab jälle pihta! Mina seda lepingut ei sõlminud, küll aga olen sunnitud sellega tegelema,” ütles abilinnapea Rein Lang. “See on nii tobe, kuna seda võib tõlgendada kümnel erineval moel,” ütles ta. Tema sõnul on lepingus sätestatud maatüki suhtes linnaga kehtiv leping ka Viking Motorsil, kellel on baasi kõrval autosalong.

“Tegemist on ülimalt keerulise õigusliku situatsiooniga, mille lahendaks see, kui linn saaks menetletud maa omandiõiguse kuuluvuse. Sellised protsessid, nagu käivad maa-ametis, on tavaliselt keemilised mitte juriidilised,” ütles Lang.

OÜ Ratsasport ning linn on Langi sõnul läbirääkimiste tulemusena allkirjastanud ühiste kavatsuste protokolli. Planeering on Langi sõnul algatatud ning võtab aega vähemalt 9 kuud. “Nad väidavad, et detailplaneeringu puudumise tõttu ei saanud nad sinna investeerida ja linnal on väga raske väita vastupidist. Nad ei saa investeerida varasse, mis ei ole nende oma,” ütles ta.

Langi sõnul ei saa linn ka lepingut OÜ Ratsaspordiga ühepoolselt lõpetada. EPL

Paigast ära 2: Koplid

Veskimetsa tunnihobuste võimalused saada värske õhu kätte ilma sadula ja valjasteta piirduvad 1) jalutamise-söötmisega suvel jalutusnööri otsas 2) lootusega, et korra kuu või paari tagant saab ta Veska jooksukoplisse pooleks tunniks. Seega vabalt joosta mõned korrad aastas. Varasematel aastatel kui Nations Cup või CSIO Veskimetsas toimus läkitati tunnihobused umbes nädalaks karjamaale. Selline kena tore puhkuse ja metsistumise aeg neile :)

Erahobuste elu Veskimetsas on hulka parem. Seesama mulla(pori)koppel on tabeli alusel jagatud erahobustele kasutamiseks. 40 min. korraga. Varem oli 1 tund, aga oli vaja aega lühendada, sest soovijaid oli palju ja ööpäevas tunde vähe. Kas 40 min iga päev? No see olenes juba hobuseomaniku õnnest, sidemetest ja kes teab millest. Mingit korda või loogikat või järjekorda registreerimiseks polnud. Kes oma jope, sellel oli aeg juunist oktoobrini olemas. Mõned hobused olid iga päev koplis nagu 5 kopikat. Minu oma aga näiteks pea mitte kunagi. Ametlikult. Jah, kui keegi ülisita ilma, laiskuse või unustamise tõttu kopli vabaks jättis sai temagi välja. Või tänu Enelinile, kes lubas ta koos oma hobusega välja lasta.

Kopli küsimust arutasid treenerid ka sel aastal korduvalt ka Tarmoga.  Tema ettepanek oli koppel vaheaiaga omakorda pooleks jagada, et saaks 2 hobust korraga välja lasta. Ehk siis, sedagi piskut veel väiksemaks jagada! Või teine variant: kopli senine kasutamine üldse ära lõpetada. Pole koplit - pole probleemi :)

Juba umbes 2,3 aastat tagasi pakkusin ma Tarmole lahendust sellele karjuvale probleemile. Arvasin, et selline pakkumine ei saa kedagi ükskõikseks jätta. Nimelt pakkusin välja, et ehitan oma kulul Veskimetsale korraliku uue kopli hobusesõbralike puidust piiretega mõnele paljudest söötis rohualadest (näiteks võistlusplatsi ja liivaplatsi vahele või liivaplatsi kodupoolsesse otsa). Tarmo meelest ei sobivat koppel kui selline Veskimetsa üldpilti - rikkuvat vaateid. Tegin uued otsingud - pakkusin uute asukohtadena välja peidetumad kohad nagu mööda loomaaia aia äärt või liivaplatsi taga värava juures nurgas või autofirma aia nurga taga. Aga ei sobinud Tarmole ka need kohad: ei pidavat hea pinnas olema ja üleüldse söövad hobused selle kohe mullale, mis tolmama hakkab.
Püüdsin veel seletada, et kopli kasutamine ei oleks ülearu intensiivne, sest jälgin ise pinnase kvaliteeti ja koppel oleks piisavalt suur, et 1 hobune korraga seda tühjaks ei sööks. Loomulikult oli minu esmane soov seal hoida oma hobust, kuid oleksin seda pakkunud ka teistele hobuseomanikele vastutasuks ehitamise kulude kompenseerimise eest vähehaaval (näiteks 100-kroonise kuutasu eest). Ja kui huvi suuremaks osutub võin ju ka järgmise samalaadse ehituse ette võtta. AGA EI! Tarmo arvas, et siis võivad kõik omanikud samasugust asja tahtma hakata. Ja seda ei saa lubada, et ühel juba oleks nö. oma koppel ja teisel veel mitte, siis tekkib liiga palju ütlemist.

EHK SIIS: mida iganes ma välja ei pakkunud, et olukorda parandada, kõik katsed lükati tagasi! Nii ongi Veskimetsas 11 hektarit maad, millest 9-al hektaril vohab rohi, võsa või mets ja hobused istuvad boksis või püherdavad ainukeses mudakoplis. GREAT JOB!