Veskimetsa tunnihobuste võimalused saada värske õhu kätte ilma sadula ja valjasteta piirduvad 1) jalutamise-söötmisega suvel jalutusnööri otsas 2) lootusega, et korra kuu või paari tagant saab ta Veska jooksukoplisse pooleks tunniks. Seega vabalt joosta mõned korrad aastas. Varasematel aastatel kui Nations Cup või CSIO Veskimetsas toimus läkitati tunnihobused umbes nädalaks karjamaale. Selline kena tore puhkuse ja metsistumise aeg neile :)
Erahobuste elu Veskimetsas on hulka parem. Seesama mulla(pori)koppel on tabeli alusel jagatud erahobustele kasutamiseks. 40 min. korraga. Varem oli 1 tund, aga oli vaja aega lühendada, sest soovijaid oli palju ja ööpäevas tunde vähe. Kas 40 min iga päev? No see olenes juba hobuseomaniku õnnest, sidemetest ja kes teab millest. Mingit korda või loogikat või järjekorda registreerimiseks polnud. Kes oma jope, sellel oli aeg juunist oktoobrini olemas. Mõned hobused olid iga päev koplis nagu 5 kopikat. Minu oma aga näiteks pea mitte kunagi. Ametlikult. Jah, kui keegi ülisita ilma, laiskuse või unustamise tõttu kopli vabaks jättis sai temagi välja. Või tänu Enelinile, kes lubas ta koos oma hobusega välja lasta.
Kopli küsimust arutasid treenerid ka sel aastal korduvalt ka Tarmoga. Tema ettepanek oli koppel vaheaiaga omakorda pooleks jagada, et saaks 2 hobust korraga välja lasta. Ehk siis, sedagi piskut veel väiksemaks jagada! Või teine variant: kopli senine kasutamine üldse ära lõpetada. Pole koplit - pole probleemi :)
Juba umbes 2,3 aastat tagasi pakkusin ma Tarmole lahendust sellele karjuvale probleemile. Arvasin, et selline pakkumine ei saa kedagi ükskõikseks jätta. Nimelt pakkusin välja, et ehitan oma kulul Veskimetsale korraliku uue kopli hobusesõbralike puidust piiretega mõnele paljudest söötis rohualadest (näiteks võistlusplatsi ja liivaplatsi vahele või liivaplatsi kodupoolsesse otsa). Tarmo meelest ei sobivat koppel kui selline Veskimetsa üldpilti - rikkuvat vaateid. Tegin uued otsingud - pakkusin uute asukohtadena välja peidetumad kohad nagu mööda loomaaia aia äärt või liivaplatsi taga värava juures nurgas või autofirma aia nurga taga. Aga ei sobinud Tarmole ka need kohad: ei pidavat hea pinnas olema ja üleüldse söövad hobused selle kohe mullale, mis tolmama hakkab.
Püüdsin veel seletada, et kopli kasutamine ei oleks ülearu intensiivne, sest jälgin ise pinnase kvaliteeti ja koppel oleks piisavalt suur, et 1 hobune korraga seda tühjaks ei sööks. Loomulikult oli minu esmane soov seal hoida oma hobust, kuid oleksin seda pakkunud ka teistele hobuseomanikele vastutasuks ehitamise kulude kompenseerimise eest vähehaaval (näiteks 100-kroonise kuutasu eest). Ja kui huvi suuremaks osutub võin ju ka järgmise samalaadse ehituse ette võtta. AGA EI! Tarmo arvas, et siis võivad kõik omanikud samasugust asja tahtma hakata. Ja seda ei saa lubada, et ühel juba oleks nö. oma koppel ja teisel veel mitte, siis tekkib liiga palju ütlemist.
EHK SIIS: mida iganes ma välja ei pakkunud, et olukorda parandada, kõik katsed lükati tagasi! Nii ongi Veskimetsas 11 hektarit maad, millest 9-al hektaril vohab rohi, võsa või mets ja hobused istuvad boksis või püherdavad ainukeses mudakoplis. GREAT JOB!
Mul tekkis küsimus, et millistest "vaadetest" jutt käis? Kas Veskimetsa eesmärk on olla mingi linna vaatamisväärsus või hoolitseda hobuste heaolu ja ratsaspordi arengu eest? Maid on ju küll, isegi puudetukka, aga hobustele ei jätku või ei raatsita anda? Ja kui veel on inimene olemas, kes ise tahab oma kuludega ehitada ja möllata, on ka ikka takistused ees? Nomisasja, tõesti, kellele siis nüüd abi tuleks anda? Leppige siis kõigile sobivad reeglid kokku selles asjas (milleks siis läbirääkimised leiutati?), kui on mingi hirm, et keegi kuskil hakkab ka nõudma midagi. Ma arvan, et kõik hobuseomanikud oleksid seal koplite üle väga õnnelikud. Hobustest rääkimata, aga nemad vist ei oskagi üldse millestki sellisest unistada, kui eluaeg karbis elanud.
ReplyDelete