"Ma ei saa!"

Kui ratsutad, siis tegele iseendaga, sest hobune peegeldab ratsanikku: kui oled närviline, siis on ka hobune; kui oled tasakaalustamata, siis ka hobune jne, jne. Kui midagi on valesti hobusega või koostööga või tulemusega, siis tegelikult on ALATI süüdi ratsanik. Jah, hobune võib olla loll, kuid ratsanik peab teda õpetama loogiliselt ja arukalt. Hobune võib olla närviline, kuid ratsanik peab temasse valama kindlust ja rahu. Hobune võib olla nõrk, kuid hiljem, treenituna, suudab ta kanda ennast ja ratsanikku. Kui midagi ei klapi, siis ei ole kasu enesehaletsuslikust virinast: "Ma ei saa!". Samuti ei ole kasu enda või hobuse vigade üleslugemisest ja selle lõputu nimekirja all küüru vajumisest. Ammugi ei aita hobuse või varustuse või ilmaolude vm süüdistamine ebaõnnestumistes.

Inimene on mõtlev olend! Mõtlemine aitab. Esiteks aitab mõtlemine emotsioone kontrollida: mõte ja emotsioon on mõneti vastandid: kui üks ruulib, siis teine kängub.

Teiseks aitab mõtlemine lahendusteni jõuda. Võta need vead, mis sa tuvastasid ja pööra need ümber (tee vastupidi) või paranda ära (tee veidi teisiti). Aga nii nagu vead töötavad sinu vastu komplektina, siis ka lahendus tuleb leida terviklik. Selleks et teooria tõesti toimima saada, tuleb teinekord lahenduse pusletükke kaua oma käes veeretada ja katsetada. Mõnikord rikub pildi ära vaid üks puuduolev tükk :(

Kolmandaks aitab mõtlemine meenutada ja meeles pidada. Tuleta meelde, mis varem toimis, mida sa lugenud oled või mida treenerid rääkinud on. Mõtle milline nägid sa välja fotodel või videos. Pea meeles, mida ja mis järjekorras sa juba katsetasid. Pea meeles olukorrad, mis sind kasvõi natukene edasi aitasid.

"Ma ei saa" ei tohi öelda siis kui sa ei jaksa. Puhka ja tee edasi!

Ma ei saa! ei kõlba siis kui sa tegelikult ei oska. Mõtle ise või kuula teisi kõrvalt! Õpi kogu elu!

"Ma ei saa!" ei ole vastus siis, kui asi hetkel välja ei tule. Ürita! Katseta! Kannata!

"Ma ei saa!" võib olla tõsi, siis kui oled endaga hobuse selga kaasa võtnud mured ja mõtted, mis puutuvad kooli, sõpradesse, perekonda, õppimisse jm. Mida kuradit?! Oma muid muresid ära mine küll hobuse selga lahendama! Keskendu ratsutamisele, ela hetkes ja mõtle perspektiivis: "Ma tahan- ma saan!"