Nii kehva suusajälge kui täna Harku metsas oli, pole ma vist kunagi näinud. Või vähemalt mitte viimased kümme-viisteist aastat, kui rajamasinad olemas on olnud. Kunagi kui klassikajälg kujunes kümnete suustajate poolt sissevajutatud rajana, võis taolisi kausjaid õnarusi metsa vahel suusarajaks pidada. Tänasel päeval (eriti arvestades mingit Suurt Rahvusvahelist Suusapäeva vms.) on selline koera saba taktis looklev ja hüplev jäljejäänus ametlikul terviserajal täiesti häbiväärne. Ma võin kihla vedada, et see ei muutunud selliseks 1 päeva jooksul, vaid on tuisku ja suusatajaid pidanud taluma juba 2 päeva. Ahh, et mida ma virisen taolise tasuta asja kallal ratsutamisteemalises blogis.
Minu tänane treeningplaan sai pea peale pööratud, sest rahulikust ühtlasest üldfüüsilisest mahutreeningust sai võitlus püstijäämise nimel. Samas on suusatreening osutunud üldiselt väga heaks vahelduseks jalgade treeningus ja ka lõdvestamises. Nimelt tõmbasin juba suvel ühel tõrkel oma reielihase naksuga valusaks (loe: rebestasin). Massöör ja geelid on küll olukorda parandanud, kuid teatud lihaste ühekülgne treening sadulas ei ole lubanud sellel lihasel täielikult paraneda. Suusatamise käigus saab too aga parajat vahelduvat pingutust-lõdvestust, mida ise pean lausa taastusraviks. Ja tänane seda polnud.
Loodan, et ka teistel ratsutajatel on selge arusaam, et lisaks ratsutamisele tuleb teha nii üldfüüsilist kui ka jõutreeningut. Olen kuulnud päris palju jutte 16-18 aastaste suust, kus räägitakse rikutud põlvedest või krooniliselt valutavast seljast. Need on tegelikult mitte liigse ratsutamise, vaid ühekülgse treeningu tulemused. Au sisse tuleb tõsta kõhulihase harjutused (80-100x 2-3 korda nädalas normaalne 14-15aastasele) ja jooksmine, ujumine, suusatamine ning rattasõit. Arvan, et just tänu nendele ei kurda ma krooniliste valude üle vaatamata pikaajalistele ratsatreeningutele ja paljudele kukkumistele. :)
Aga kui nii palju treenida, siis koolis või tööl käia on vist võimatu. 16-18-aastased on ju keskkoolis, kus on kõige suurem koormus.
ReplyDeleteNojah, ega ma mõelnud et jooksma, suusatama, ujuma ja jalgrattama peab kõike ühel päeval. Kui 2 korda nädalas tulla bussi pealt 3 peatust varem maha ja joostes koju/trenni minna, siis ütleks, et see on päris hea algus üldfüüsilise vormi parandamiseks. Kui paljud teist end selliselgi määral pingutavad?
ReplyDeleteMa küsiks vastu, et mis kasu või tulu on koolis/tööl käimisest, kui tervis on nõrk ja niru ning keha nõder?
Mens sana in corpore sano! Inimene peab arenema mitmekülgselt ja vabanduste leidmine trennist hoidumiseks on väga lühinägelike inimeste hobi.
Eks see oleneb vist paljuski koolist, aga kui käia sellises keskkoolis, kust enamik ülikooli õppima lähevad, on iga vaba minut vaja õppimisele kulutada. Ja kui selle kõrvalt jõuab veel ratsutamistrennis ja võistlemas käia, on ikka väga-väga hästi. Lisatreeningut küll aeg ei luba. Või siis tuleks äkki ülikoolist loobuda? Minu arvates on Kätlin Sehver selle kohta väga häid intevjuusid andnud, kuidas on võimalik end Eesti tippratsutajaks treenida ja lisaks veel nii õppida, et ülikoolide uksed avatud oleksid.
ReplyDeleteOot-oot, mis jutt see on, et laste koormus on nii suur, et ei jõua peale õppimise ja 1 trenni midagi muud teha? Minu teada on kõigil FB kontod, nutitelefonid, telekad jmt olemas, millega ka trenniskäijad vähemalt 50 % oma vabast ajast täidavad (väga tagasihoidlik hinnang).
ReplyDeleteLisaks ei ole ülikooli üldse asja sellistel noortel, kes juba keskkoolis peavad õppimisega pingutama. Jäägu ikka oma võimete juurde. Võib-olla peaksidki rohkem ratsutama? Sest see meeldib neile! Ei tasu liigselt kuulata lapsevanemaid, kellel on kollektiivselt kallal mingi ülikooli-fetiš. Kui palju meil on kõrgharidusega töötuid ja lihttöölisi? Võin öelda: PALJU!
Ja tegelikult taandub kogu see teemaarendus sellele, et lisaks ratsutamisele ON VAJA teha ka mingit muud trenni (nimetame seda siis tervisespordiks). Käed püsti ja nimed kirja need, kes on tõsimeeli (5-7 x nädalas) ratsatrenni teinud rohkem kui 5 aastat ja väidavad, et neil on kõik luud-liigesed terved ilma mingi muu trennita!! Üllatage mind!
Ma ei tea, kus koolis või ülikoolis sa käisid, aga nt Prantsuse Lütseumi, Gustav Adolfi vms kooli kõrvalt sinu spordiprogramm küll kahjuks võimalik ei ole. Ja miskipärast ma ei usu, et nendesse koolidesse satuvad rumalamad, pigem vastupidi. Loomulikult ei pea kõik ülikooli minema, eriti arvestades seda, et enamus eraülikoolidest on lihtsalt äriprojektid, kus õpetatakse kalli raha eest tohututes kogustes nii rahvuslikke kui ka rahvusvahelisi ärijuhte ja muid kõlava nimega mõttetuid tegelasi. Õnneks on olemas siiski ka riiklikud ülikoolid, kus antakse korralik haridus ning eriala, mis tagavad nii eneseteostuse kui ka leiva lauale. Ja kahjuks on taas nii, et need erialad vajavad pühendumist ja aega. Ja väga palju aega. Ka Kätlin Sehver loobus ju arstiteaduskonnast õigusteaduskonna kasuks, kuna vastasel juhul oleks ta pidanud täielikult spordist loobuma.
ReplyDeleteHeh. Sport on hea. Jalgrattaga sõita ja suusatada on hea, aga tehnika annab soovida, tegelt pigem jooksen. Okei, see jutt on rohkem ratsutajatele, mina enam ei ratsuta, aga vahest hobuse selga satun, vaheldus,, aga aga ma pidin kommenteerima, sest suusatamine on äge, tegelt jooksmine ägedam.
ReplyDeleteMis puutub lõdvestustreenigusse, siis ma kuulen selle vajalikkusest viimasel ajal üsna palju ja viimasel ajal ma pm muud ei teegi kui lõdvestustrenni või mini imepisikesi jooksutrenne :D. Oleks vaja sellist parajat lõigutrenni jälle, et pärast veerand tundi ei aja jalgu alla.
Igatahes, ühekülgsus on halb ja selles on õigus, et ka ratsutajad peaksid tegema muud ka, selles tundub loogigat olevat. Pealegi see rahulik suustamine või 20 min jooksu pole ju mingi trenn üldse, see jahh lõdvestus või liigutamine neile, kes ei liiguta, :)
Mis kooli puutub, siis kool tekitab pingeid ja liigutamine on sel juhul hea.