Plaanid uueks hooajaks

Nagu enne igat hooaega, tegin ka eelmise aasta alguses plaane, mis puudutasid Vitat ja hüppamist. Tahtsin hobusega hea koostöö saavutada ja selle abil võistlustel ja loomulikult ka treeningus uusi kõrgusi vallutada. 2010 lõppes võistlustega kõrgusel 105 cm. 2011 aasta plaanidesse paigutasin võistlused kõrgustel 100-115 cm. Tegelikult lootsin 120 cm parkuuri ka sõita, aga see oleks boonus olnud. Ja siis tahtsin mõnda üksikut kõrget takistust ka hüpata (trennis näiteks).

Kevadel tegin tohutult tööd oma istaku kallal. Vitaga tehtud trennid olid intensiivsed ja sisukad. Palju kasutasin videotreeningu abi. Esimesteks võistlusteks valmistusin hästi ja juba teistel võistlustel olin ümberhüpetel kõrgusega kuni 115 cm. Loomulikult oli hobune võistlustel veel küllaltki rabe ja ebaühtlane. Aga kuna trennis oli tase stabiilne, siis siit sai ainult paremaks minna. Jeee, sai ta küll!!!

Hobune sai selja peale mingi punni, sadula tagakaare ääre alla. Alguses kannatas ratsutada, siis kulus karv maha. Siis hakkasid seda kohta parmud sööma, nii et veri väljas. Siis aitasid teised hobused karjamaal hammastega seda kärnast kohta sügada ja auk läks üha suuremaks. Siis läks sinna piisavalt mustust sisse ja tulemuseks 5 cm läbimõõduga mädane auk keset hobuse selga. oooo, nii tore!! Paranemine võttis 3 kuud kõige paremat võistlushooaega!

Septembris sain jälle ratsutama hakata ja üsna kiiresti läks hobune paremaks. Kohilasse läksin kuu lõpus juba võistlema 105 ja 120. 105 oligi lausa lust sõita. Võit tuli täitsa muuseas, kuigi ma isegi ei mõelnud tulemusele. Hobune oli rahulik ja painutas. 120 oli seevastu ilmselt liiast, kuna trenni olin sellel kõrgusel kõigest 2 korda teinud. Aga sain läbi raskuste hakkama ja veendusin, et treeninguid jätkates võin ka sellel kõrgusel hästi võistelda.   Mõelda - ma võistlesin Vitaga 3-el võistlusel ja sain oma plaanid täidetud (septembri lõpus ja õues :) Väga napikas :(

Soe sügis muudkui kestis ja kestis ning sain mõnuga õues trennidega jätkata. Hobune muutus aina paremaks ja nii juhtus, et läksin Halloweeni kadrillile Kohilasse Vitaga, et saaks veel pärast hea liivaplatsi peal korraliku trenni teha ja hüpata. Sellest kujunes välja Halloweeni lisapala - kõrgushüpe, kus osalesid ka Lotta ja Kristiin. Jõudsin Vitaga hüpata 155 cm. Senini oli "hüpperekord" :) olnud 125 cm. Ise lootsin, et ehk saan ikka 140st üle.

Oehh, väga tagasihoidlik hooaeg. Või kuidas võtta? Kõik plaanid ju täidetud?! Seega uue hooaja eesmärgid sõnastan täpsemalt, et ei peaks pärast kahetsema, et saingi mis tahtsin ja mitte kopikatki rohkem.

Loodan, et ka teistel ratsutajatel, minu sportlastel ja muidu toredatel inimestel on uue hooaja sihid ja plaanid paigas. Sest ilma soovimata ei saa midagi eladeski. Viimane aeg on hakata plaane sõnastama. Hästi konkreetselt! :)