Ma ei ole ammu midagi kirjutanud. Tavaliselt kirjutan ikka siis, kui midagi ikka väga ütlemist vajab. No mingid dziibi- ja bemmivennad ajavad närvi oma venimisega, aga signaaligi annan autoroolis umbes 1 x päevas. Nendest ei viitsi küll kirjutada.
Hobused on nii, nagu nad on. Kui rohkem sõita siis paremad, kui unarusse jätta siis hullemad. Pole midagi kirjutada.
Tööl on töine. Kodus on kodune. Õues on talvine. Ahh, persse, ma olen nii rahulik ja pretensioonitu. Tahaks veidi pikemalt ja emotsionaalsemalt lahata asju, aga ei tule seda mõtterida kuskilt.
Elu on vist liiga hea??
Tegelikult nagu pole. Päris rasked ajad on. Kui tähele panete, siis kõigil on.
Ja siit tuleb minu katsetus ennustajana. Kuna valitsus pole aru saanud, milline see eesti rahvas tegelikult on, ja kuna see rahvas varsti enam olukorda ei talu, siis paljude väljaastumiste ja muu jama tõttu ei pea see valitsus enam selle aasta lõpuni vastu.
Seda ütlen välja selleks, et pärast ei peaks targutama:" I told you so!"
No comments:
Post a Comment