Normaalne

Kui kõik planeeritult läheb, siis on mul ja Vital homme hooaja avalöök võistlustel. Juurimaal. Talv üleelatud ja natuke trenni ka juba tehtud, ongi paras aeg katsetada kas hobune värvilisi takistusi ka hüppab. Hüppamisega trennis on täitsa tore seis - mul on platsil täpselt 2 takistust, needki suhteliselt luitunud. Kui tulla kordamööda paremast ja vasakust jalast ning ühelt poolt ja teiselt poolt siis saab ju teha 8 takistusega parkuuri ilma, et peaks "sama" takistust 2x hüppama :)

Tänu Reilikale olen videote pealt saanud vaadata, millega ma trennis hobuse seljas tegelen. Päris õpetlik. Nähtu põhjal alustasin oma vigade parandamist. Mõnesid neist vigadest olen teinud tõenäoliselt 20 aastat. Väga vaevaline on ennast ümberõpetada. Aga istakuga nähtud vaev on kuhjaga ära tasunud. Vita on "pehme" ja "rahulik" nagu ta pole minu käes kunagi olnud. Ehk siis kõrvaltvaatajale võib tunduda meie koostöö kui agressiivsete hullude mässamine, tegelikult kuulab, painutab ja lõdvestab hobune vaimustavalt hästi. Need on 3 viimase nädala edusammud. Ohh, ma ootan põnevusega, millal Vita "normaalseks" saab.