Nagu ma oma esimeses tallitüübi kirjelduses mainisin: Tallis kohtad igasuguseid inimesi. Kõik nad on isiksused. Mõnda tunned paremini, mõni jääb võõraks. Kui võtta inimeselt nimi ja nägu, jääb järele tüüp. Ja tüübid on jälle tuttavad.
Niisiis ei kirjelda ega hinda ma isikuid või isiksusi, vaid erinevaid korduvaid käitumismudeleid. Tallitüübid sisaldavad lisaks temperamendile (koleerik, sangviinik, melanhoolik ja flegmaatik) ja kehaehitusele (asteenik, püknik, atleet), mida ise muuta ei saa, ka õpitud väärtushinnanguid, omandatud komplekse, kehalise aktiivsuse harjumusi ja valitud suhtlemismaneeri, mis kummalisel kombel kombineerudes aeg-ajalt „tüübistuvad“ ning on muudetavad või varjatavad.
Seega on peale peeglisse vaatamist igal ühel võmalus juuksed ära kammida või ninast turritav koll ära pühkida.
Nüüd näide võimalikust valestimõistmisest:
Loed mu blogi ja mõtled hirmuga enda elu üle järele. Oled 12 aastane tüdruk, kes armastab ülekõige hobuseid ja ratsutamist. Sinu ema ei luba sul juukseid värvida ja rinnahoidja on paksult padjakesi täis. Selleks, et rohkem hobustega tegeleda aitad sa võistlustel vanemaid ratsutajaid ja aeg-ajalt sõidad treeneri hobust, kui seda sulle pakutakse. Oled hakanud endale tasapisi varustust soetama: suuliseid ja valjad, kannused ka ostetud. Elu on täitsa normaalne. Ja mis sa pärast blogi lugemist mõtled: kas sa tõesti oled hoopis oled ilus-ugly nohiklik lesbiline hobusearmastajast tehnikasportlane? Ei!
Mis on reaalsus: Sina oled sina! See, et sinu isiksus koosneb sajast või tuhandest pisiasjast, teebki sinust normaalse inimese. Sa pead oma unistusi taga ajama, õppima ja ennast ületama, sest edasipüüdlemine ongi elu. Alati mõtle, mida sa tahad; alati väljenda oma soove; alati püüa oma õpetaja-treeneri-vanemate õpetustest aru saada; ALATI küsi kui ei taipa; alati tegutse julgelt; mitte kunagi ära püüa edu saavutada kellegi teise arvelt.
Otsi üles, mis tüüp oled sina ... Kuidas teised sind näevad? :)
Kui leiad endale sobiva tüübikirjelduse, siis kindlasti püüa näha neid vihjeid, mis on lisatud, et saaksid ennast parandada. Kui oled endaga rahul, siis püüa näha, mis võib edaspidi juhtuda.
Kirjeldatud tüübid tulevad aeg-ajalt puhtal kujul tallis vastu. Tundes ratsutajaid ja tallis hängivaid tegelasi, siis võin öelda, et "tõupuhtad" tüübid on haruldused. Ca 500st inimesest 20 aasta jooksul leidub 2-3 sobilikku kandidaati igasse „tüüpi". Mõni "tüüp" on siiski ka esindajaterohkem. Päris populaarseid tallitüüpe, kellest ma veel kirjutanud polegi ning kelle sarnaseid on rohkem kui mõni üksik, võiks nimetada „Popid tüübid“. Kõik hobusehaiged ei mahugi kuhugi "tüüpi". Sest nad on täiesti unikaalsed. Sorry ;)
Tallitüüpide kirjeldused on meelelahutus. Nagu horoskoop. Usu või ära usu
Kirjuta parem reaalsetest inimestest, on intrigeerivam lugeda. Need tüübid olid alguses päris huvitavad ja värvikad, kuid hakkasid end õigepea kordama ja muutusid juba isegi tüütavaks.
ReplyDeleteVaidlen vastu- ei hakanud ennast kordama ja tüütavaks ka ei muutunud. Pigem oli esimene wow-efekt möödas ja sellest see "igavus". Aga need tüübid olid hästi kirja pandud ja värvikalt. Isegi kui ennast ära ei tundnud, muheleda sai ikka. Ehk on autoris peidus varjatud kirjanik?
ReplyDeleteMis puutub rubriiki "Korrast ära", siis, olles lugenud mitmeid foorumiteemasid, tekkis paratamult küsimus seoses tunnihobuste koormusega- seega kas jutud liigsest koormusest ja hüppetrennidest vastavad tõele või on need laimujutud? Ei eelda, et siit peaks postitus tulema- vastusest piisab täiesti:)
Teravat sulge (või peaks ütlema klaviatuuri?) edaspidiseks!
Lugeja:)
Ma ei ütle, et need olid halvasti kirjutatud, kuid esimestes tüüpides oli eriline värvikus, varieeruvus, nüansirikkus jne. Aga siis edasi jäädi nagu loorberitele puhkama ja "ratsutati sama hobuse seljas edasi". Aga nii nagu need tüübid peavad olema ekstreemsed ja erilised, võiks ka igaühe iseloomustusstiil olla sama eriline.
ReplyDelete