Tehnikasportlane on talli sattunud saatuse vingerpussi tulemusel. Tal ei ole eeldusi heaks ratsutajaks saada. Tal puudub empaatiavõime, käe- ja kehatunnetus, tasakaalukus ja püsivus. Selle eest on tal piisavalt raha, et saab lubada endale biljaamad, gägid, sprundi, hakamore’i, viite sorti kannused, keeleraua, kolmed kummisuulised (ka õunamaitselised), kangvaljad, külgratsmed, oliive, D-suulisi, kimblewickid ja olümpiad ning loomulikult arvukalt trensleid. Lisaks omab ta kõikvõimalikke variante rinnarihmadest, martingalidest ja kapslitest. Et oleks alati võtta see ainus õige abivahend oma spetsiifiliste probleemide lahendamiseks. Ta on enamiku neist oma hobusele peale toppinud ja veendunud, et hobune on paljudega neist atribuutidest ikka sitt. Õnneks on ta väsimatu katsetaja nagu keskaegne alkeemik kulla otsinguil.
Kuna enamus tränist on tehnikasportlasel üleliigne, siis on temalt hea haruldasemaid asju laenata, sest ostmiseks on need tihti liiga kallid. Ka oskab ta oma kogemustest sulle mõne nõuande kaasa anda, mis küll kahjuks tõeks ei osutu.
Igal tehnikasportlasel on ka oma lemmikseadistus, mida ta iga hobuse peal kasutab. Olgu siis probleemiks lõdvestamine, kõva suu, kiirustamine või koondamine – oma lemmikatribuudiga üritab ta kõik lahendada.
Ta teenib oma rabeda ja kalgivõitu stiiliga palju põlastavaid ja mõistmatuid pilke, kuid ärge unustage – ta katsetab ja õpib. Tegelikult on tal kogemusi ekstreemsete ja haruldaste abivahendite kasutamisest rohkem kui paljudel teenekatel ratsutajatel. Kahjuks ei vii need teda edasi, sest peamine põhjus peitub temas endas. Sorry, vale ala!
No comments:
Post a Comment