III: Kuidas me selle sportgruppide valimisega teeme? Kas me paneme sildi välja, et kõik võivad nüüd avaldused kirjutada.
L: Jah just täpselt, nüüd septembris hindame nad kõik avalduste alusel uuesti ära. Nii nagu jutt oli et kes augustis tulid, need said katseliselt.
Ma saan aru, et sinu omad ka?!
III: Jah!
L: Pane uus kuulutus välja : „Vastuvõtt kõikidesse sportgruppidesse“.
III: V tahab uusi nimekirju meilt. Nad kõik peavad kirjutama ka uue avalduse, sest eelmine aasta saadeti meile kiri, et kõik peavad kirjutama uue avalduse.
L: Aga mis kuupäeva seisuga see uus avaldus vajalik on? Ma usun et minu õpilased kes kirjutasid augusti kuupäevaga avalduse, siis on see täiesti piisav?!
III: Minu arust kah!
III: Ta pole mulle vastanud selle kohapealt midagi, ma spetsiaalselt saatsin talle küsimused.
I: Püüa teda telefoniga tabada.
III: No ma arvan, et ta tuleb täna tagasi, ta oli kuskil metsas. Küll ta tuleb, siis ta saadab mulle. Et siis kui ma saan V käest info kätte mida meil vaja on, siis tuleb uuesti need nimekirjad valmis teha. Siin on päris palju vaja vahetada neid, kes on ära läinud ja kes on asemele tulnud. Sellega peab tegelema! See on keeruline asi.
L: Tavaliselt on väga lihtne: see et loed üles need, kes käivad 2x nädalas trennis ja loed üles need kes käivad 3x nädalas trennis ehk sportgrupis. Ja ongi nimekiri koos.
III: Nojaa, aga siis on vaja nende käest avaldused saada ja vaadata et isikukoodid oleks juures, siis tuleb see nimekiri ära saata V-le, siis peavad emad-isad, jumala abiga, selle ära kinnitama.
L: Ja-jaa, see kinnitamine, see on küll tsirkus.
III: Nojah, vist on kõik
Mitte midagi ei saa aru? Mis selle näidendi point on?
ReplyDeleteOlen näidendikirjanikuna alles küllaltki roheline, samas tunnen, et soovin sellega pikemalt tegeleda. Kui olete veidikenegi kursis seebiseriaalidega, siis ega nende dialoogid selliselt lahtikirjutatuna eriti point'i-rikkad ei ole.
ReplyDeleteHomme on TV3-es eetris seriaali "Vaprad ja ilusad" episood nr. 5889. Mul oli just episood nr. 3. Seega ma ei saa point'i ja kõike muud kohe ära rääkida. Kes minu näidendit siis veel lugeda tahab?
Lugu areneb aeglaselt aga kindlalt, aeg-ajalt tuleb mõni tegelane juurde, sündmustikud hakkavad põimuma, karakterid võtavad ilmet.
Head lugemist :)
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteMiks sa tegelaste nimesid ei avalda? :)
ReplyDeleteTegelaste nimed on: I, II, III, V ja L. Mul tõesti ei olnudki kavas neile mingeid toredamaid või naljakamaid nimesid panna nagu Taganurga Tobujuss, Matsakas Matilda või Kaltsu-Kati. Kui mõni tegelane võiks mingit muud nime kanda, mis sinu meelest hästi konteksti sobib, saad selle alati ise juurde mõelda. Loodan, et teemade valik ja karakterite ilmekus teevad lugemise siiski talutavaks hoolimata tegelaste surmigavatest nimedest. Ise peab niikuinii näod juurde mõtlema ;)
ReplyDeleteTegelased peaksid olema loogiliselt järgmised: I (TK), II (PE), III (TP) ja L on Lars ise. Tegelane V pole veel välja ilmunud ja end reetnud.
ReplyDeleteBoooring! Midagi intrigeerivamat tahaks!
ReplyDeleteSeoses sportgrupiga, siis kas Veskimetsa on huvitatud noortest, kes tegelevad tõsisemalt ratsaSPORDIGA või on sportgrupp ühtlasi ka selleks, et saada tasuta tööjõudu ja raha trennide eest? 3x nädalas trenne on, minu arvates, siiski liiga vähe inimesele, kes soovib ratsutamisega tõsisemalt tegeleda. Milline on üldse keskmine sportgrupi tase?
ReplyDeleteNimetu lugeja taas:)
Inimene, kes soovib ratsutamisega tõsisemalt tegeleda, peaks omale ehk isikliku hobuse soetama? Või mida nimetu lugeja silmas peab selle tõsisemalt tegelemise all? Ega ratsasport ainult trennidest ei koosne, see koosneb inimesest ja hobusest. Kui ikka hobust ei tunne, siis tasuks end harida. Lugeda vastavat kirjandust, jälgida endast kogenumaid sportlasi, vaadata teiste treeninguid ja võistlusi ning analüüsida oma trenne ja oma hobuse käitumist jne jne. Ja kui ikka väga tõsi taga on, siis tuleb üsna tihti sitta, heina ja saepuru ka visata, varustuse eest hoolitseda ja muid tallis vajalike asju teha.
ReplyDeletekaire, vabandust et nii hilja vastan, aga sinu vastus ei jätnud muud võimalust.
ReplyDeleteEsiteks, ma ei leia, et spordiga tegelemiseks peaks omama OMA hobust. Ei ole just aastasadu mööda nendest aegadest, kui Veskas tehti tõsist sporti noorte poolt, seda ka poni klassides ja saavutati häid tulemusi. Nii mõnedki selle aja noorsportlased on jäänud seni ratsaspordi juurde. Miks näeb Veska praegust sportgruppi pigem kihutamas 80cm parkuuri, mitte sõitmas stabiilselt 100cm? Miks ei ole L-klassi skeemides võistlejaid, kui on olemas hobuseid, kes neid elemente oskavad?
Võrdluseks. Vaata KS ponide edetabelit eelmisest aastast, vaata kui palju on seal Tondi sõitjaid. Vaata juuniorite edetabelit, esimene Tallinna RSK sõitja on 9., järgmine alles 42.(!!!). Ära ütle, et selles vallas ei saaks tööd teha.
Teiseks, jah, ma olen sinuga nõus, et raamatute lugemine on kasulik, aga praktika on veel parem. Ma võin ju teoorias õppida GP tasemel koolisõitu tegema, aga kui ma tegelikult sadulasse ei pääse, siis pole sellest raamatutarkusest kasu. Ratsasport koosneb siiski trennidest-trennidest-trennidest. Ning trenni tegemine ei välista teooria õppimist, need kaks asja käivad käsikäes.
Kolmandaks, kui inimene tõesti tahab midagi, siis jah, ta viskab sitta, puhastab varustust ja aitab tallitöödel, aga olgem ausad, et 3x nädalas trenne on VÄHE sportgrupi jaoks.
Nimetu lugeja
Ausalt öldes olen ma mitmeid aastaid ratsutamise teemast üsna eemal, vaid pealtvaataja rollis olnud. Aga minu arust praeguse aja sportgruppe ei saa võrrelda varasema ajaga Veskas. Sportgruppide hobused/ponid käivad kogu aeg ka muudes gruppides ja lapsi ja tunde on ju vist suht palju ka, nii et mis suurest spordist siin väsinud hobustega ikka rääkida. Ja ma arvan, et see 80cm hüppamine ongi pigem hobuste säästmiseks mõeldud. Ega vist võistlusi ka väga palju 100cm ei ole ju?
ReplyDeleteVeska alguskümnendil tegid mõned ponid jah häid tulemusi, isegi 120cm parkuure võisteldi ja Soomes käidi ka mõne poniga jne. Ma ei tea, mis Veskas üldse prioriteet on praegu, ilmselt ei ole see kõige suurem rõhk pandud mitte spordis heade tulemuste saavutamisele, vaid pigem lihtsalt ratsutama õppimisele keskmisel tasemel. Sealt edasi saab siis igaüks ise vaadata, mida tegema hakkab.
Jah, muidugi on 3x nädalas trenni vähe. Kui palju oleks neid inimesi, kes tahaks grupitreeningus osaleda iga päev? Või siis ütleme näiteks, et kui sportgrupis saab nädalas vaid 3x osaleda, et siis ülejäänud nädalapäevad oleks ehk võimalik osaleda mingites muudes trennides? Ma pole muidugi kursis, kas see praegu on nii üldse võimalik, aga kunagi vähemalt oli. Aga ma kahtlen, et selliseid inimesi oleks palju, sest nii läheks see ju jube kalliks. A mine tea, äkki oleks ka :)
GP tasemel koolisõidu tegemiseks on ikka hobust ja treenerit ka vaja, ei usu, et kuskil Eestis grupitrennides sellist taset saavutada on võimalik. Ilmselt tuleks ikkagi leida mingi erahobune oma sõitudeks ning ka koolisõidu treeneritelt trenne võtta. Veel parem, kui oleks võimalik õppida korralikult koolitatud koolisõiduhobusega, kes ratsanikku ise ka õpetab ja mingi teise hobusega, keda siis ise treeneri käe all õpetada.
Hetagur oli hobune, kes teadis üht-teist kõrgema kooli elementidest. Üle kahe-kolme jalavahetused, galopipiruetid, küljendused jne. Ta oskas neid elemente, mida nõutakse GP Väikse Ringi skeemides. Ta oleks olenud väga hea schoolmaster, aga kõngutas oma elu lõpuni algajaid seljas... Võrdluseks saaks tuua Tondi, kellele kuulub üks edukamaid koolisõiduhobused- Palladion. Jah, Getter treenib temaga ainuisikuliselt, kuid enne teda on olnud teisigi ratsutajaid. Kas ühe sellise hobuse omamine, kes teab-oskab M-klassi ei tasuks end ära?
ReplyDeleteAga samas, nagu Sa ütlesid, Veskimetsa prioriteedid ei ole enam samad mis enne. Sinna ehk ongi koer maetud.
Nimetu lugeja:)